Nädal möödas ja elan ikka hostelis ning aina lõbusamalt läheb. Päeval rannas kuni pimedaks läheb ja viimase bussiga hostelisse tagasi. Olen kohanud palju uusi tuttavaid, kes küll järgmisel päeval unustavad kes ja kust ma olen. Olen otsinud ka võimalust volllet mängida ning 8 km minu kodurannast mängitakse igal nädalavahetusel kell 9-12 vollet. 15 taala ja tase on seinast seina nagu ma korraldaja käest kuulsin. Ei tundu eriti paljulubav ning liiga vara alustavad. Parimal juhul jõuan ma sinna kell 11, mis on juba lootusetult hilja. Samas leidsin ühe pundi tudengeid, kes vahel koduranna väljakutel mängivad ning neljapäevaks on meil kokkulepitud mäng. Punt oli puha eurooplased: soomlased, sakslased ja norrakad ning mujalt vähem. Tase on selline Stroomiranna oma, aga parem kui mitte midagi. Vähemalt saab vaikselt õigeid liigutusi teha, sest hüpata veel ei julge võrgu all, aga pall lendab enamvähem ja serv on ikka käpas õnneks.
Kiituseks eesti naistele, kes Austraalias ringi reisivad (nimesid kahjuks ei tea, aga see polegi tähtis). Dialoog ühe iirlasega:
Esmaspäeval oli taas väikene pubiõhtu ja selleks puhuks koostasin hariva küsimustike Eestimaa kohta, et meie väikest riiki promoda. 23 (jah see number) küsimust alates pindalast kuni Skype'ini ning kodanikele meeldis. Daamide õhtu nagu võiks öelda ehk neli saksa piigat, kaks inglast ning kanada paar ning eesti kotkas. Veidral kombel tiim Kanada võitis ning vähemalt nende jutu järgi katsuvad nad Eestimaale lähitulevikus astuda ehk teisisõnu ülesanne täidetud.
 |
| Regina, Silke ja eestlane |
Reedel olin taas Austraalia peakokk ja grillisin vorste ning liha hostelirahvale. Liha sai veidi krõbe, sest see kuradi gaasigrill on liiga äkiline vahepeal, aga kellelgi paha ei hakanud ja järgmisel päeval olid kõik eetris. Sellest nädalas on meil kaks saksa piigat sama diiliga tööl hostelis ning nad on toredad. Mul on võimalus nendega oma õhtust tööd vahetada kui peaks tahtmine tulema õhtul välja minna. Laupäeval saabusid ühed kanada tüübid, kes ka nädal enne oli siin ning me saime juba siis hästi läbi ning otsustasime pühapäeva hommikul minna vaatama UFC 133 (Evans vs Ortiz).
Downsdale pubis oli juba kaks nädalat tagasi silt, et UFC 133 näidatakase otse eetris. Ajatsoonide tõttu oli algusajaks kell 11 hommikul, mis tähendas, et tiim Kanada (Dustin & Quinn) & Eesti pidid ärkama 8:30, et esimese hostelibussiga linna saada. Enne UFC-d istusime ranna kõrval pinkidel ja piilusime piigasid, sest pubi avati alles kell 10. Matšid olid põnevad ja Evans võidu puhul rõõmustas terve pubi ja ilmselt ka enamus UFC fänne maailmas. Ortiz on lihtsalt üks ülbe tolgus võrreldes Evansiga. Pärast pubi suundusin ma randa ja kanada kotkad pidid minema hostelisse ning viimase bussiga linna tulema, kuid lubsid hoopis jala tulla. Sel päeval leidsingi vollemängijad ning mängisin seal õhtuni, aga kanada kotkaid ei tulnudki. Seega läksin viimased bussiga linnast hostelisse ja seal nad olid. Nad jõudsid poole tee peale ja siis ei viitsinud enam linna kõndida ning läksid tagasi.
 |
| Kanada, Saksamaa ja Eesti |
Pühapäeva õhtuks võtsime saksa tüdrukud Regina ja Silke ning meie kolm suuna iiri pubisse nimega Waxy's, sest seal on 2 taala praad ja 2 taala õlu. Kanada kotkastel oli see üheks viimaseks päevals Austraalias ning saatsime nad kenasti koduteele. Sai vähe õlutki joodud ning praad oli kogu mu nädalase menüü puhul krooniks. Toksisime veidi ka piljardit ning saime paljude kohalikega tuttavaks. Kanada kotkastel oli üks sõber, kes siin elab ning temaga hakkab veel nalja saama ma usun. Tagasiteel käisimegi tema juurest läbi ja jagas meile head ja paremat oma baarist. Öösel istusime veel rannas ja vaatasime, kuidas äike merel paugutab ning koju jõudsime öösel kell 4 loomulikult. Päeva parim mõttetera: „Surfers Paradise – only the view, nothing to do.“ Samuti uus sõna mu sõnaraamatus on „wifebeater“. Jätsime kanadaga hüvasti ja jagasime kontakte, sest ilmselgelt tuleb ka Kanadas ära käia.
 |
tänks Taat, ootasin pikalt nädala kokkuvõtet :)
ReplyDeleteMa ka :D
ReplyDelete