Koduaknast. |
Päeva on läinud puhke- ja sporditaktis. Üldiselt ärkan 8 paiku üles ja siis söön rahulikult hommikust. Seejärel käin vastuvõtust läbi, ajan piigadega juttu. Kuna meil käib neli korda päevas hosteli buss kesklinna ja tagasi, siis olen sellega kas kell 11 või 14 linna sõitnud ning seal ringi kolanud või rannas olnud, olenevalt ilmast muidugi. Mõni päev olen kohalikku randa läinud. Linna peal olen paaris poes ja baaris käinud tööotsi vaatamas, aga siinmaal on ikka nii, et eks pane kirja ja võtame ühendust. Kohalikku surfiklubisse otsitakse ka abilisi ning sinna viskasin oma üliviimisteltud cv ja üks hostelikülaline, kes on klubiliige juba pikemat aega, ütles paar head sõna ka mu kohta. Ehk siis midagi kindlat pole, aga mitu õnge on vees, loodetavasti mitte kaevus. Õhtuti olen käinud jooksmas ja vaese mehe jõusaalis. Peale seda olen hostelirahvaga istunud ja olnud ning siis kella 21st oma kohustusi täitnud.
Õhtuti on hostelis nagu ikka erinevad ettevõtmised. Grillõhtust ma juba rääkisin, aga näiteks on ka filmi-, pitsa- ja pubiõhtud. Võrreldes vana hea Mooroopna hosteliga on YHA palju lõbusam. Ilmselt seetõttu, et siinkandis liigub rohkem erinevaid inimesi ja asub kesklinnale lähemalt ning alati saab välja minna kuhugi. Päris kirju seltskond on siin nädalaga läbi käinud. Juba esimesel õhtul siin hostelis sain tuttavaks ühe vanema meesterahvaga, kelle nime ma siin esialgu ei maini. Noh, ikka austraallane pakub kohe õlut ja läksime ühte kõrvalasuvasse pubisse ning ajasime niisama juttu. Pikapeale sain aru, millise reha otsa ma astusin. Selgus karm tõsiasi, et tema huvi mu vastu oli veidi teistlaadi kui ma alguses arvasin. Mees on nimelt gei ja pani silma peale mulle kohe. Pikk jutt lühidalt, siis üritas ta mind täis joota lootuses midagi saavutada. Aga ütlesin mehele, et ole hea ja ära mitte mõtlegi. Ta on siin hostelis üsna pidev külaline töö tõttu ja nagu ma teiste käest kuulsin on tal alati mõni lemmik ning paistab, et seekord olen mina. Oh rõõmu... Ning üks jaapani toanaaber jättis mulle lahkumishommikul kirja, et lisa mind lõustaraamatusse ja et ma peaksin rohkem naeratama, sest see tegevat mind kenamaks. Aru ma ei saa, peaks vist kiilakaks ajama jälle ja natuke ohtlikuma näo pähe tegema. Kus on daamid kui neid vaja on?
Palju värvikaid tegelasi käib siin läbi ja olen kõikide külalistega vähem või rohkem tutvust teinud. Oma tüdrukutega on juba väga lõbus olla, va Denyga, kellega ma pean südame rindu võtma, et mingigi loogiline lause kokku panna. Kena itaalia piiga ja tema silmadesse võiks uppuda. Üks päev käisin iiri daamidega linnapeal kuni nad surfama läksid ja ma randa suundusin. Viimastel päeval olen olen läbi käinud kanada ja inglise kotkastega, aga nad lahkuvad homme. Tegin nende kulul ka vanu häid kanada nalju (iglus elamine ja sotsiaalabi vaestele), mida nad polnud isegi kuulnud. Pubiõhtul mängisime piljardit nendega ja oma osavusega võitsin nii paaris- kui üksikmängudes. Nende õnneks pidin kella üheksast oma kohuseid täitma ja lasin neil natukene rõõmu tunda. UK punt oli tore, aga nemadki lahkuvad peagi. Samas iga päev on palju uusi külalisi, nii et jutte jätkub. Igaühel on oma jutt, kuidas ja miks Austraaliassse tuli.
Üks tore uudis oli ka täna hommikul. Keegi oli tagasisidelehe täitnud ning kirjutanud: „Rennat is awesome!“ Ma aiman, kes see neiu oli, nii et lootust on.
No comments:
Post a Comment