Töö ja puhkus

Kui uudistes kuulete, et Austraalias on tormid ja rajud, siis ma olen nende keskel, kuid tegelikult pole siin midagi hullu võrreldes jaanuaritormidega siinkandis. Lihtsalt müristab ja välgutab tihedalt, aga vihma sajab siin mäe otsas vähe ning töö seisab vaid tugeva vihma korral. Cairnsis näiteks sadas eelmine nädal ühe päevaga 800 mm sademeid.

Eelmisel nädalavahetusel elasime kaasa rägbi MM-ile. Poolfinaalis võitis Prantsusmaa üsna kahvatu mänguga Walesi (kes kaotasid esimestel minutitel ühe mängija punase kaardi tõttu) ja täna Uus-Meremaa võitis Austraaliat üsna kindlalt. Järgmine pühapäev on finaal, ootan isegi huviga.

Bald Rock

See nädalavahetus oli sündumusterohke. Kuna meie farmis olime töötanud 19 päeva järjest, siis otsustasime kogu kambaga minna itaalia restorani söö-palju-jaksad õhtusöögile. Nii palju maitsvat kraami sai söödud, et ise ka ei usu veel. Kogu lugu maksis 35 taala ning 10 taala veini eest, aga ma arvan, et ma sõin umbes 150 taala eest, nii et igati tasuv investeering. Õhtu jätkus kohalikus pubis, kus selgus, et heledapäine baaridaam on eesti tüdruk. Aga kahjuks polnud aega pikemalt peatuda, sest ostsime leti alt ühe suure Wild Turkey ühe saksa piigaga (jälle) ja läksime kellegi juurde ning kuulasime 50-60-ndate aastate muusikat vinüülidel ja olime lahedad. Ühesõnaga 100 taala ühe õhtuga, mis on minu isiklik rekord ilmselt. Järgmine nädal tuleb veidi tagasihoidlikumalt elada. Vaatasin just oma eelarvet ja kui algselt oli söögi ning muu tarbeasjade jaoks ette nähtud 10 taala päevas, siis praegu on 37 päeva keskmine 9,6 taala. Hästi tehtud!

Pühapäevaks olin eelmine nädal planeerinud väikse eksursiooni Bald Rocki rahvusparki. Kogusin hosteli peale 16 inimest ja läksime omaniku suure bussiga sinna ning veetsime päeva kividel, et taastuda eelmisest õhtust. Igati väärt ettevõtmine! Ning õhtul oli ootamas rägbi finaal. Uus-Meremaa All Blacks võitis Prantsusmaad 8:7. Mäng oli väga jõuline, aga punktivaene. Tähtis on muidugi, et Prantsumaa kotti sai.

Bald Rock

Taastusravi vedela trummijabassiga

Bald Rocki otsas

Stanthorpe'i elu: 2 osa.

Nädal möödus kiirelt, sest juhtumisi oli meie farmis palju tööd. Pühapäeva õhtul saabusid uued kotkad, kes meie õunafarmi tööle asusid. Meie uus töö on nimelt noortelt õunapuudelt õisikute lõikamine, et nendest õunad ei kasvaks. Ja niimoodi olen praeguseks seitse päeva järjest õienuppe lõiganud nii et seda nägu. Kääridega olen juba nii osav, et ilmselgelt võin silmad kinni õisikuid lõigata. Kunagi kodumaale tagasi tulles saaksin ilmelihtsalt tööd kas lilleseadjana või juuksurina. Samuti olen ma ka kõige kiirem lõikaja, kuigi aega ei võeta enam ning tunnitasu säilitati vaatamata algsetele tükitöö hirmudele. Kurta pole mõtet, sest võrreldes varasemate töödega samas õunafarmis on praegune nagu puhkus. Samuti kuuldes, mida teised hostelielanikud peavad tööl tegema, siis on mul isegi natuke häbi rääkida, kuidas meie päevad mööduvad. Näiteks käivad ühed kodanukud juurviljafarmis salatit istutamas ning töötavad hommikul kuuest kuni õhtul kuueni umbes põlvini mudas ja isegi vihmaga ning töö on oluliselt raskem.

Kuidas sisuliselt ajuvaba tööd teha nii, et nägu naerul? Lihtne: hangi uut muusikat ja lase mõtetel lennata. Pealegi sean ma endale eesmärgiks alati teistest ees olla ning hoian õisikute keskmist lõikamiste arvu võimalikult kõrgel. Ainuke kole lugu on siis, kui mul ja ühel teisel vanimal olijal on vaja teha tippusid, mis on umbes 2,5 meetri kõrgusel. Kuid isegi see on kukepea võrreldes eelmiste töödega ja teiste farmidega. Muusika poole pealt toidavad meeli praegu London Elektricity album Yikes! Ning Yikes! Remixes albumid ja Chemical Brothers – Hanna OST ning Tron Reconfigured. Ainuke kurb element on see, et ma lõhkusin juba juulis oma ülipuhta heliga Philipsi nööpklapid ja vahepeal olid TDK nööbid, aga need lagunesid kiirelt. Eelmine nädal ostsin kohalikust poest odavad klapid lootuses, et need mängivad vähemalt rahuldavalt. Eksisin, rängalt. Täna tellin endale samad Philpsi klapid, sest need kestsid mul seitse aastad kuna see on kaelaripats, mis tagab selle, et peenikesed juhtmed on kaitstud. Heli poolest on need ühed parimad, mis mul on kunagi on olnud ja kvaliteedi poolelt ma järeleandmisi teen vähe. Ma arvan, et isegi Philips ei tea, kuid head klapid nad on kokku klopsinud.

Ilm on Austraalis praegu käest ära. Kaks nädalat tagasi oli lõunapool 50 aasta suurimad vihmasajud ja eriti mõjutas see Melbourne. Veidi uputas ja lennud peatati ning palju kisa. Meil Stanthorpe'is on kohalike jutu järgi ka viimaste aastakümnete kõige veidramad ja külmad ilmad. Õunafarmis on juhtnud juba liiga tihti, et ilm muutub minutitega. Ühel päeval oli hommikul suurepärane pilvitu hommik, mis lõunaks läks üle pilviseks halliks massiks ning napilt enne tööpäeva lõppu saabus pisike äikesetorm. Põgenesime! Siinsetel farmeritel on olemas teatud laadi gaasikahurid kui nii võib öelda. Ma päris lähedalt ei näinud ning lihtsalt seletati, et tegemist on surugaasiga, mis lastakse taevesse ning lööklaine hajutab pilved õunafarmide kohalt teistesse suundadesse. Alguses ehmatasime ära, sest kõlas nagu polükal lastakse suurtükke. Farmerid olid ilmaradaril jälginud ning said infot, et tulemas on rahetorm, mis on iga õunafarmi suurim vaenlane. Seetõttu üritati pilvi hajutada enne nende saabumist.

Näe, eestlased!

Rägbi MM käib ja ka meie hostelis on pisik olemas. Käime kohalikus pubis mänge vaatamas. Kuigi minust ilmselt rägbi fänni ei saa on see päris omapärane mäng. Reeglid veel selged pole, aga tasapisi tulevad needki. Inglismaa mänge käime vaatamas ja Šotimaale tegid nad napilt koti, kuid Prantsumaalt said põske. Kurb, aga ühel laupäeval käisime pea terve hosteliga pubis ja juhtusin kokku särasilmse eesti tüdrukuga Birgit, kes siinkandis juba pikka aega elanud ja töötanud. Üle väga pika aja sai eesti keelt näost näkku rääkida, mis tegi ainult rõõmu. Üldiselt on siin kujunenud rutiiniks, et teisipäeval on pitsapäev, kuna siis on „odav teisipäev“. Teisipäeva ja kolmapäeva õhtul vaatame X-faktorit. Reedel ja laupäeval pubisse kas mänge vaatama või niisama istuma, sest ühes pubis on on tasuta piljard ning kõrvalt restoranist saame vahel ka tasuta näksimist. Reisides olen ikka erinavaid õllesid ja muid jooke proovinud, aga õllesõbraks pole ikka saanud (mis vist on hea isegi). Guinness on viimastel kordadel näppu juhtunud ja 0,3 klaas maksab umbes 70 krooni / 4,5 euri või nii. Viisakusest võib ju vahel võtta mõne.

Kuna mujal maailams algas sügis ning uued ja vanad sarjad alustasid uute hooaegadega, siis jagaks natuke rõõmu. Uutest sarjadest, mida ma olen väga oodanud, on Person Of Interest (JJ Abrams ja J. Nolan - kas on veel paremat kombinatsiooni?) ja Terra Nova ( need, mida julgen soovitada neile, kes jagavad sama maitset. Fringe'i neljas hooaeg tõotab tulla pärl. Ning oktoobri lõpus hakkab jooksma Alcatraz!!! Internet on ebakvaliteetne aeglane käkerdis siinkandis, kuid neid nelja vaatan, kuidas jaksan!

Meisterkokad

Täna saatsime farmis ära ühe inglise kodaniku Jake, kes jätkab oma maailmaturneed ja suundub Ameerikamaale. Tegime vaese mehe grillpeo lõunaks ja jõime odavat veini. Nüüdsest olen ma nii selle hosteli kui ka õunafarmi üks kahest veteranist.

Kuidas teenida 10 taala? Ühel hommikul ootasime härra ülemuste saabumist ja keerutasin oma kääripaari käes. Vaatasin ühte post umbes 8-9 meetrit eemal ning siis ütlesin endamisi:
"Could I?"
"10 bucks if you do..." ütles Jake.
Otse kümnesse!

Rahvas ja Boomerang

Liikuv pilt

6 kuud ja 50 postitust - tegin selleks puhuks väikese pildiseeria. Suurt midagi muutunud pole, veeren hetkel samamoodi nagu kaks viimast blogijuttu olid.

Traat, labidas ja ämblikud

Kontor

Nädal on läinud töiselt ja lõbusalt. Postid maas, traadid veetud, sodi koristatud ja nüüd kinnitame noori istikuid traatidele, et need laiusesse kasvaksid ning rohkem õunu „toodaksid“. Õunapuud õitsevad ja päike põletab. Stanthorpe asub merepinnast umbes 950 meetri kõrgusel ja seetõttu on Päike intensiivsem. Samas temperatuur on päeval 25 ja öösel langeb kuni 5 kraadini. Päikesekreem ja vesi on suurimad sõbrad päeva ajal. Vaese mehe jahutust teen ka ehk teen pea ja mütsi märjaks ning kõik on bro.

Põrr põrr

Igaljuhul on meil õunaaias raskemad tööd tehtud: postide mahapanek oli suhteliselt lihtne võrreldes 200 meetriste traatide vedamisega ning postidele kinnitamisega. Lisaks veel väiksemad tööd nagu niisutusvoolikute paigutamine ja koristamine. Järgmised nädalad ilmselt kinnitame noori istukuid tugitraatidele, mis on kõige lihtsam töö, lihtsalt võtab aega. Kuid põnevust jätkub, sest kõik (tegelt ka KÕIK) puud on ämblikke täis ja järgmine tööpäev võtam kaamera ning jäädvustan nii palju kui suudan. Õnneks pole need mürgised, suured ega ohtlikud, aga tüütud sellegipoolest. Samuti on õunaaeda renditud mesilastarud, et tolmendaline toimiks. Mingil põhjusel meeldin ma neile mesilastele, sest tihtipeale armastavad nad minu mütsil või õlgadel aega veeta. Tänase päeva rekord näiteks oli kolm mesilast mütsil. Nad pole agressiivsed ega muud säärast. Vaatasin pikemalt, mida nad teevad ning tundub, et nad puhkavad mu peal jalga ja pesevad ennast nagu kassid. Olen loobunud nende eemale peletamisest juba ja kuna nad siiani pole nõelanud, siis las jääda nii.

Nori meest, mitte mehe mütsi

Töötame mõistlikel aegadel 8st 17ni üldiselt, lõuna tund aega keskpäeval, mille me reeglina veedame süües ja pikutades. Praegune töökorraldus võimaldab ka muusikat kuulata ning kui meil rumalad ideed otsa saavad, siis kuulame muusikat. Vahel alustame hiljem, vahel lõpetame hiljem, kuid näiteks ühes juurviljafarmis töötavad kodanikud 6st 18ni iga päev. Ühelt poolt võiks ka samamoodi lahmida, et rohkem raha saada, aga võib ka ju rahulikult võtta. Palk on soliidne vähemalt, tunnitasu ja 19,2 taala/tunnis. Ning vaatamata esimese nädala raskustele olen praegu peaaegu iga päev tööd teinud. Laupäev oli vaba ning viimane kolmapäev, sest ülemused ei tahtnud, et me ilma järelvaatajata töötame. Ühel päeval käisime radaritorniotsas ajaviiteks ning et eputamispilte teha.

Noortega jõe ääres

Üks saksa piiga tahtis kangesti kalale minna ja laenasin hosteliomanikult õnge ning läksimegi. Muhvigi ei saanud, kuid leidsime paar kohta, kuhu võiks teinekordki minna. Teisipäev on siinmaal „odav teisipäev“ ehk paljud asjdad ja toidud on suure allahindlusega ning sel päeval käisime hosteli rahvaga pitsakas. Kui aus olla, siis see oli mu esimene pitsa, mis ma Austraalias sõin. Kurb on muidugi see, et Halliku pitsale ilmselt pole mõtet võrdväärset otsida. Kolmapäeval olid osadel inimestel ka vaba päev ja istusime hostelihoovis ning pakkusin välja, et lähme kolame kohaliku künka otsas ja raudteesillal. Tehtud-mõeldud! Pärast istusime kiirtee ääres kuni üheni öösel, mis meie jaoks on juba palju ja olime mõnusad. Pildimaterjali seekord jätkub.

FB albumilink Warwicki ja Stanthorpe'i piltidega.

Eestlane vees, teised ei julgenud

Künka otsas, daamidega

Töökotkad

Queenslandi jänesetara

"Are you attracting bees with these shorts or what?"

Stanthorpe'i elu

Midagi drastilist juhtunud pole ja pilte ka pole hetkel lisada. Õinaaita ehitasime kaks ja pool päeva, sest sadama hakkas. Selle nädala alguses pidime hoolega tööd tegema seal samamoodi, aga tuleb välja, et nad ei oska oma „tootmist“ planeerida. Seega olime olime tööta kuni täna, kolmapäevani. Samas käisime ühe piigaga kahel vabal päeval ühe hobifarmeri juures abiks. Ta rajab just uusi hernepõldusid ning aitasime teda nii 5-6 tundi päevas kahel päeval ning saime sulas 20 taala tunnis. Maksud sain ka kenasti tagasi ning nüüd võib juba vingemat kraami osta poest. Nali! Menüü on ikka jämedam, aga laristama ei hakka, sest Suure Plaani jaoks on iga kopikas tähtis.

Laupäeval käisime hostelirahvaga kohalikes pubides. Neil oli see traditsiooniks ja mitte midagi ootamata läksin kaasa nendega. Õhtu ainuke pluss oli vast see, et saime tasuta piljardit mängida ja mingi restoran pubi kõrval jagas oma toidujääke, mis olid üsna head küüslaugulihapallid.Üldiselt kui joomiseks läks, siis ma tulin koju ära. Aga öösel sai kino ja ema võib selle osa vahele jätta. Umbes kell 4 öösel ärkasin ka mingi sahmimise peale üles ja üks pubiline oli ennast minu ja saksa piigade tuppa sattunud. Ilmselt magas seal, kuid nüüd oli ta püsti tõusnud ja urineeris vapralt samasse voodisse. Ma korra mõtlesin, et kas ma ikka magan või olen üleval, aga kui ta hakkas sinna voodisse tagasi heitma, siis ma kinni ei hoidnud. Viskas pikali, tundis elust mõnu natuke ja siis ma võtsin tal kratist kinni (jah, just nii) ja viskasin ta välja. Piigad oli ähmi täis, aga ma eestlasliku rahuga viskasin madratsi ja voodirided õue ning läksin magama. Hommikul tuli omaniku naine aru pärima ja kuulis sama juttu. Tuli välja, et sama tüüp oli oma majas toanaabri peale samamoodi urineerinud. Ühesõnaga läksid nad esimese bussiga teadmata suunas.

Jälle on mul õnnestunud ennast sakslastega ümbritseda, sest just sõin õhtust viie sakslasega ühes lauas ning sealhulgas polnud mu toanaabreid. Ja viimasel ajal tundub 26. aastasena, et jube vanaks olen jäänud. Kui hostelisse tulevad ikka 18-19. aastased, siis on ikka veider tunne küll korraks. Samas on vanus vaid number.

Warren Buffeti biograagia läheb ludinal, sest nii värvikas ja täpne kirjeldus alates tema lapsepõlvest on ikka uskumatu lugu küll. Vabadel päevadel olen seda lugenud aias ning enda arendamise eesmärgil kirjutan üles kõik sõnad ja väljendid, mida ei tea ning tõlgin ära. Seoses oma „õpi uusi mänge“ plaaniga olen üritanud õpetada turakat teistele. UK kotkad õpetasid mulle ühe hea kaardimängu, mille nime ma ei tea. Midagi sitapea ja Uno mängide vahepealset. Mingil õhtul peaks veel „kanastra“ vms ette võtma uuesti, sest paistab, et sakslaste seas on see populaarne ja igaüks on kuulnud vähemalt kui mängida ei oska. Backgammoni tegin ka endale selgeks: üsna põnev ja kiire mäng vähemalt. UK kotkastega loopisime kossu ka üks päev ning lauatennist samuti. Vähemalt on nemad vähe spordilembesemad kui ülejäänud hostelirahvas. Laupäeval käisin phe künka otsas, kuid sealne vaade oli masendav, eelkõige külma tuule tõttu. Ega siin suurt midagi teha pole kui ennast harida ja trenni teha. Ehk lähme mingi päev golfigi mängima UK kotkastega, sest nad tundsid huvi kui ütlesin, et siin rajad on (täname Kimmot).