Traat, labidas ja ämblikud

Kontor

Nädal on läinud töiselt ja lõbusalt. Postid maas, traadid veetud, sodi koristatud ja nüüd kinnitame noori istikuid traatidele, et need laiusesse kasvaksid ning rohkem õunu „toodaksid“. Õunapuud õitsevad ja päike põletab. Stanthorpe asub merepinnast umbes 950 meetri kõrgusel ja seetõttu on Päike intensiivsem. Samas temperatuur on päeval 25 ja öösel langeb kuni 5 kraadini. Päikesekreem ja vesi on suurimad sõbrad päeva ajal. Vaese mehe jahutust teen ka ehk teen pea ja mütsi märjaks ning kõik on bro.

Põrr põrr

Igaljuhul on meil õunaaias raskemad tööd tehtud: postide mahapanek oli suhteliselt lihtne võrreldes 200 meetriste traatide vedamisega ning postidele kinnitamisega. Lisaks veel väiksemad tööd nagu niisutusvoolikute paigutamine ja koristamine. Järgmised nädalad ilmselt kinnitame noori istukuid tugitraatidele, mis on kõige lihtsam töö, lihtsalt võtab aega. Kuid põnevust jätkub, sest kõik (tegelt ka KÕIK) puud on ämblikke täis ja järgmine tööpäev võtam kaamera ning jäädvustan nii palju kui suudan. Õnneks pole need mürgised, suured ega ohtlikud, aga tüütud sellegipoolest. Samuti on õunaaeda renditud mesilastarud, et tolmendaline toimiks. Mingil põhjusel meeldin ma neile mesilastele, sest tihtipeale armastavad nad minu mütsil või õlgadel aega veeta. Tänase päeva rekord näiteks oli kolm mesilast mütsil. Nad pole agressiivsed ega muud säärast. Vaatasin pikemalt, mida nad teevad ning tundub, et nad puhkavad mu peal jalga ja pesevad ennast nagu kassid. Olen loobunud nende eemale peletamisest juba ja kuna nad siiani pole nõelanud, siis las jääda nii.

Nori meest, mitte mehe mütsi

Töötame mõistlikel aegadel 8st 17ni üldiselt, lõuna tund aega keskpäeval, mille me reeglina veedame süües ja pikutades. Praegune töökorraldus võimaldab ka muusikat kuulata ning kui meil rumalad ideed otsa saavad, siis kuulame muusikat. Vahel alustame hiljem, vahel lõpetame hiljem, kuid näiteks ühes juurviljafarmis töötavad kodanikud 6st 18ni iga päev. Ühelt poolt võiks ka samamoodi lahmida, et rohkem raha saada, aga võib ka ju rahulikult võtta. Palk on soliidne vähemalt, tunnitasu ja 19,2 taala/tunnis. Ning vaatamata esimese nädala raskustele olen praegu peaaegu iga päev tööd teinud. Laupäev oli vaba ning viimane kolmapäev, sest ülemused ei tahtnud, et me ilma järelvaatajata töötame. Ühel päeval käisime radaritorniotsas ajaviiteks ning et eputamispilte teha.

Noortega jõe ääres

Üks saksa piiga tahtis kangesti kalale minna ja laenasin hosteliomanikult õnge ning läksimegi. Muhvigi ei saanud, kuid leidsime paar kohta, kuhu võiks teinekordki minna. Teisipäev on siinmaal „odav teisipäev“ ehk paljud asjdad ja toidud on suure allahindlusega ning sel päeval käisime hosteli rahvaga pitsakas. Kui aus olla, siis see oli mu esimene pitsa, mis ma Austraalias sõin. Kurb on muidugi see, et Halliku pitsale ilmselt pole mõtet võrdväärset otsida. Kolmapäeval olid osadel inimestel ka vaba päev ja istusime hostelihoovis ning pakkusin välja, et lähme kolame kohaliku künka otsas ja raudteesillal. Tehtud-mõeldud! Pärast istusime kiirtee ääres kuni üheni öösel, mis meie jaoks on juba palju ja olime mõnusad. Pildimaterjali seekord jätkub.

FB albumilink Warwicki ja Stanthorpe'i piltidega.

Eestlane vees, teised ei julgenud

Künka otsas, daamidega

Töökotkad

Queenslandi jänesetara

"Are you attracting bees with these shorts or what?"