Tegin tööd, sõin, magasin ja vaatasin komöödiaid. Paistab, et ka järgmise nädala oleme veel aias tööl ning siis on seal kõik. Uurin selleks ajaks veel mingi töö siinkandis, et veel raha koguda põhjapoole minekuks. Aias on hea mussi kuulata ja mõtteid mõlgutada. Meil on siin igal õhtul sakslastega maraton: "According to Jim", "My wife and kids", "The 70s show", "How I met your mother?" ja siis tugevamad vaatavad veel "American Dad" ja "Family Guy", aga viimaseid ma ei vaata eriti tihti. Selleks ajaks juba uni ja loen veidi ning magama. Kaisa & Alex: "The Dice Man" is fucking awsome book! Thanks for that! I'm gonna read the "Diary of the Die" also when I get it.
Väike luuletus ka vahepalaks.
Ärkan üles enne vange, külmast ööst puhta kange.
Helbed piimaga, asi aetud, kuhu võti küll sai jäetud?
Korea sõber Toyota roolis, juba ootab sisehoovis.
IStun sisse ja tervitan ning farmi poole kihutan.
Sõrmed külmast ikka kanged, nagu otse lumehangest.
Bossid rõõmsalt tervitavad, nokad hoogsalt toimetavad.
Nopin õunu pausini, päike juba silmini.
Kaks tuunikala leiba, juba redeliga seilan.
Lõunal päike põletab, viimast leiba hammustan.
Teen kiire uinaku, teen mõisturännaku.
Unelen naistest, muusikast ja eestimaast
kuni sõber koreast mind üles äratab.
Päike kõrgel põletab, tunni pärast juba kallab.
Ubinaid kotti loobin, kõrvast mussi noolin.
Härra kasti piilub, vaatab pikalt, aga kiidab.
Viimaks kukku kägu ja lapsed saavad koju.
No comments:
Post a Comment