Päev Sheppartonis

Pühapäeval 22.05 tegime vihma tõttu vaid pooliku päeva ja õhtul käisime sakslastega kinos. Ma vaatasin Source Code'i ja nemad Piraatide neljandat osa. Source Code'iga võin igati rahule jääda, kuigi ootasin taas kord enamat.

Tegelikult sai kõik alguse sellest, et pühapäeval istusime Nancy ha Sebastiniga ning plaanisime oma eelseisvat idaranniku väisamist. Panime paika sellise üldise kondikava ja teekonna ning kohad, mida külastada. Kui keegi seda blogi üldse loeb ja oskab midagi soovitada, mida kindlasti peab tegema või nägema, siis laske aga tulla. Valesid vastuseid pole. Esialgu on meil plaanis selline teekond. Nimekirja said sellised kohad nagu Canberra, Blue Mountains, Yengo National Park, Sydney, Myall Lakes National Park, Little Gibber Beach, Mount Thorley, Bald Rock, Brisbane. Ja kõik, mis sinna vahele jääb ja silma hakkab. Meil on aega umbes 4 nädalat Brisbane'i jõuda, et seal sakslaste auto maha müüa ja nende sõbraga kokku saada. Edasine plaan on karavan rentida ja Cairnsi minna. Reisi pikkuseks umbes 2400-3000 km, maksumus umbes 700 kuni 1000 taala ja aega oleme erinevates kohtades planeerinud kokku 24-30 päeva.

Esmaspäeval sadas jällegi. Käisime hommikul kohal, kuid meie aedik oli liiga vesine. Leppisime kokku, et helsitame lõuna paiku üle ja siis vaatame, kas teeme tööd või mitte. Lõunani läks ilma suhtes muutusteta ja nii läksin Sheppartoni poodlema, et reisiks vajalikku tavaari hankida.

Ootasin bussi ja üks vanadaam astus ligi ja küsis, et kas ma ootan bussi või? Ma vastu, et jah, loodan, et ikka tuleb, kuna see on natuke hiljaks jäänud. Mammi vastu, et oh mis tugev hääl ja ültes, et küll ta tuleb, vahel hilineb küll. Esimene asi, mida ma Sheppartonis nägin oli Iiri baar ning tahvlil seisis: "Saturday: Don't ask". Väike naer ja läksin linna avastama. Tuli meelde Hangover Hotline, mida on kuulatud viimased kaks nädalat juba.


Mul on vaja magamiskotti ja telki kindlasti, matkakotti vast mitte, kuna liigume autoga ja mitte päris keset kõrbe. Sööguvahendid peaks mingid hankima. Igatahes leidsin vajalikud esemed, aga ostma ei hakanud. Kokku läheb umbes 150-200 taala, nii et pole paha.

Siis käisin raamatupoes, kuna The Dice Man hakkab lõpplahenduseni jõudma. Põhimõttelises valikus on Kingpin, The Most Dangerous Man in the World või 7 Habits of Highly Effective People. Paar raamatut jäi veel silma, aga ma mõtlesin enne natuke surfata kui ostma hakkan. Amazonist tellides saan need kolm kokku odavamalt koos saatmiskuludega kui poest ükshaaval ostes. Nunnu!

Märkasin Red Crossi ja doonoripunkti. Kuna mul oli kella neljani aega kui Nancy mind peale võtab, siis läksin proovisin verd anda. Täitsin kõik vajalikud paberid ära, mida oli neli lehekülge ja läksin intervjuule. Teate, kui halb on kuulda, et sa tuled Eestis, mis on neil punases raamatus kui HIV riik. Ühesõnaga, saan teatud tingimuste tõttu verd anda alles juulis. Sain vähemalt keeksi, Marsi ja juustuamspu. Ning natuke targemaks.

Austraallased on nii abivalmid. Matkapoes räägiti mulle rahulikult kõik ette ja taha ära ning küsiti, et kas saab veel kuidagi aidata. Lõpuks ma ostsin vaid kolm uut lanti ja lahkusin lubadusega tagasi tulla teiste asjade järele. Doonoripunktis olid kenad daamid ja valasid mulle juua ning tõid süüa kui pabereid täitsin. Ning heameelega jagavad infot. Ühes ajakirjapoes otsisin ühte ajakirja taga, kuid seda kahjuks polnud. Teenindaja aitas otsida ja helistas teised poed läbi kuid neiski polnud. Siis lubas ta mulle tellida, kuid ma ütlesin, et ma lähen ilmselt Melbourne'i ja leian sealt. Seejärel andis ta mulle aadressid, kust küsida.

Praegu paistab, et see nädal töötan veel õunaias, kuid peale seda on lahtine. Hosteli boss lubas mulle tööd vaadata, kuid hooaeg hakkab lõppema ning shedid tõmbavad samuti otsi kokku. Saksa sõbrad lubasid ka uurida enda töö juurest, kui sama jutt sealgi. Eks me näe.

Palju õnne õekesele ka ! Üks õun sulle: