Sunday, April 3, 2011

Melbourne ehk plaanid on mõtetud

Heathrow lennujaamas läks üsna libedalt. Seljakotti sooviti lähemalt näha, sest mu silmatilkade pudel meenutas neile superliimi ja härra palus mul neid silma tilgutada, et ma neid ninapidi ei veaks. Ilmselt ei soovita inimesi superliimiga lennukisse lasta. Ei tea, mida kõike sellega teha annaks. Tegin ka kiire tiiru lennujaama poodides, aga ei midagi erilist. Paar head raamatut leidsin, aga kuna mul polnud kotis ruumi üldse ja üks raamat juba on olemas, siis jätsin ostmata.

Pool tundi enne väravate avamist suundusin ootama ja minu vastu istus hiinlasest vanem härra ja küsis, et kas see on Shanghaisse minev lennuk. Ja nii me siis sattusime rääkima. Ümberringi ainult hiinlased ja me kahekesi inglise keeles ajasime juttu. Tuli välja, et ta on strateegilise ärijuhtimise õppejõud Greenwichi Ülikoolis Londonis ja sõidab Hiinasse loenguid andma. Hantang Qi oli mehe nimi. Küsis ka minu reisi kohta ja nii kuulis ta siis minu suurest Austraalia ettevõtmisest ja oli üsna kade nagu ta ütles. Rääkisime ka sellest, et mis mul seal plaanis on ja kuidas ma olen erinevate mänguritega kohtunud. Tema jaoks oli see uskumatu, et ma olen käinud kohtumas inimestega, keda ma eluski pole näinud. Tema ise pole kunagi niimodi "pimedalt" kohtumisele läinud. Lõpuks leidsime, et koos midagi tehes õpib ilmselt inimest paremini tundma, kuigi kohtunud pole, kui näiteks mingle pimekohtingule ilma igasuguse eelinfota minna. Pervertidest ja pedofiilides rääkimata. Rääkisin talle Eestist ja ajaloost veidi. Ta isegi teadis, kus Eesti enamvähem asub ja ka seda, et olime Nõukogude Liidu võimu all ning venelastest, kes Eestis elavad. Igati mõistlik vanahärra. Andis mulle oma visiitkaardigi, et kui ma kunagi pikemalt Shanghais või Londonis jälle juhtun olema, et siis tasub alati kirjutada. Temale oli üks väheseid kordi niimoodi täiesti võõraga kohtuda ja tuttavaks saada. Surusime kätt enne lennukisse istumist ja läksime oma kohtadele.









Heathrowst lendasin Shanghaisse CHina Eastern lennufirmaga ja lennuk oli ikka paganama suur KOhe pakuti juua ja süüa ning kuna aeg oli õhtune, siis polnud kaugel ka uneaeg. Magasin rõõmsalt kuni hakkasime maanduma. Kell tuli õigeks keerata, kuid Shanghais oli juba samuti õhtu. Jätsin professoriga hüvasti ning läksin läbi piiripunkti. Shanghai lennujaam on küll tohutu, kuid inimesi oli suhteliselt vähe. Läksin oma värava juurde ja proovisin internetti saada, kuid ei õnnestunud. Võtsin ühe kohaliku õli ja mahla ning jäin ootama oma lendu.












Lend oli umbes sama pikk kui eelminegi, ärkasin taas hommikul. Hea, kui ikka oskan nipsust magama jääda. Kell oli saanud 10:00 Melbourne'is ja ilm oli ilus. Lennujaamas sain kenasti läbi ja isegi kohvri sain kätte. Kahjuks mingil põhjusel ei tulnud mulle vastu austraallane , kelle juurde pidin minema. Kõigist inimestest, kellega ma olen kohtunud, on tema esimene, kes kohale ei ilmunud. Eks pidi midagi juhtuma, sest ta ei vastanud sõnumile ka, mille juba Londonist saatsin. Ema ja isa - ärge muretsege!

Igastahes võtsin suuna Melbourne'i linna poole, kuhu sai lennujaamast otsebussiga ja otsisin üles ühe hosteli ning jäin selleks päevaks sinna. Lennuväsimus ja ajatsoonide nihe ilmselt jõudis kohale ning kui tuppa sain, siis tuli kohe räme uni. Hiljem liitusid nelases toas minuga veel üks AUstraallane ja kaks inglast, kellega tuba jagasime. Inglased olid toredad, austraallane vaikne. Õhtul tegin veel väikse tiiru hosteli ümber ja hankisin mobiilse interneti, kohaliku mobiilinumbri, süüa ja adapteri, et saaks voolu kui vaja. Homme uus päev, eks vaatame, kuhu edasi. Võtsin ka Raidoga ühendust, aga ta saatis mu kukele kui me eesti numbrilt helistasin. Veel ei saanud kohalikku numbrit tööle, aga hommikul ajan asja korda.

Igatahes on nädalavahetus ja kõik asutused on kinni. Mul on vaja saada viisatempel (mida oleks võinud lennujaamas küsida), TFN ja pangakonto avada, kuid neid kõiki asju saab teha alles esmaspäeval. Seega tuleb homme Melbourne'i avastada. Kohalike jutu järgi toimub siin mingi komöödiafestival. Võtan suuna ranna poole ja vaatame, mis tee peale jääb.

No comments:

Post a Comment