Pildimaterjal: London

Külaelu

Laupäev 04.06 käisime Vesna ja Dariusega Sheppartonis jalgpalli st soccerit vaatamas, kui noored mängisid. Pärast läksime linnapeale, kuid õnneks päästsid Nancy & Sebastian mu suuremast poodlemisest ning sain nendega kokku. Käisime Red Roosteris söömas ja ostsime reisi jaoks matkavarustuse ära. Oli ka põhjust, kuna nädalavahetusel oli Ray's Outdoorsis 26,5% allahindlus. Ostsin 0 kraadise magamiskoti, telgi, madratsi ja sööginõud. Kokku läks natuke rohkem kui olin planeerinud, kuid magamiskott oli oluliselt parem.

Ostud tehtud läksime viiekesi kinno X-Men: First Classi vaatama. Minu meelest kõige parem X-Meni film, mis üldse tehtud. Karakterid ja kahe mutantide osapoole kujunemislugu oli väga kenasti tehtud. Vana fännina muidugi 10/10. Panime sakslastega veel paika kuupäevad, et 17. juunil saame Melbiss kokku ja oleme hostelis 2 ööd. Nancy tahab Egiptuse näitusele minna, mina ja Sebastian mitte nii väga. Valikus on praegu ka Melbourne'i akvaarium. Elame-näeme!

Pühapäeval pidasime vaikselt Vesna õe sünnipäeva nende ema juures kaugel farmis. Koos naabrimees Cleve'iga vedasime sinna ka kärutäie puunotte kütmiseks. Tegemist oli hobifarmiga, kus toimib mahepõllundus meie mõttes. Ema grillis meile vorsti ja liha ning muud paremat. Ema rääkis igasugu lugusid tema tütretest ja nende elust, mida ma siinkohal ei hakka lahkama. Mina ja Cleve saime palju naerda ja mõtlemistainet.

Kogu nende pere usub natukene ennustamisse ja horoskoopidesse, õigemini planeetide mõjudele. Mõlemad õed loevad iga päev horoskoope ja järgivad neid nõuandeid. Teine õde isegi helistab kuskile ja kuulan nõuanded päeva kohta. Eelmine kuu sai ta selle eest näiteks 600 taalse arve, mille üle ta eriti meelt ei heitnud. Samuti ennustavad nad espresso järgi. See käib nii: jood tassi espressot kuni vaid kohvipaks on alles. Seejärel paned pihu tassi peale ning keerad ringi. Keerutad kolm korda kellaosuti suunas ning asetad alustassile ja ootad kuni enam ei tilgu. Seejärel ennustas vanaema mulle ühtteist. Teadmiseks, et minust teadis ta ainult seda, et ma olen Eestist ja et olen 25 aastat vana. Ta rääkis mulle selliseid asju minu tassist:

1) Kuigi mul on mingi plaan tehtud lähitulevikus (idaranniku reis sakslastega), siis ei lähe kõik nii. Noh, tegelikult pole päris kindel plaan nagunii.
2) Kaks inimest, keda ma tunnen, satuvad uuesti mu teele. Tõenäoliselt sakslased või eesti tüdrukud Melbsist.
3) Sale heledapäine tüdruk, kelle käed on välja sirutatud minu poole, mis tähendab, et ta igatseb mu järele. Kesse?
4) Keegi tumedam peaga muretseb mu pärast. Ema ja vanaema nagunii!
5) Uss, mis tähendab, et keegi hiilib mu seljataga :S
6) Puu, mis tähendab õnne.

Nii et, väljavaated pole pahad.

Pärast grillimist läksin Cleve'ile külla, kellel on uskumatult korras aed ning tal on käsil suur projekt ehitada mudelraudtee. Aitasin tal pöörangut ehitada ja kui hästi läheb, siis järgmine nädal on avamispidu.

Esmaspäeval korrastasin aeda ehk viskasin pahna välja hävitasin umbrohu. Õhtul tegin sellise plaani, et kuna oli ujumispäev, siis ma jooksin ujulasse ca 3 km, tegin 45 minutit jõusaalis ja 15 mintsa mullivannis. Teisipäeval oli suur töö ootamas. Hommikul pilbastati maja ees olev känd ja vedasin käruga saepuru ära kuni sadama hakkas. Jooksma ilmselt ei lähe ning kuna sai füüsilist juba tehtud, siis ehk saab täna puhata.

Ilmselt olen veel selle nädala siin ja pärast seda lähen tagasi Melbsi ning 17 juuni hakkame reisima.

ETK ehk kaks kuud Aussimaal

27.05 oli mu viimane tööpäev õunaias. Lõpetasime kenasti ja viimase päevagi tegime lühidalt. Surusime kätt, tegime pilte ja soovisime head teed kõigile. Ülemused olid meiega rahul ja ütlesid, et kõik on väga hästi olnud. Noh, kui välja arvata üks päev, kui 60% õuntest läks untsu ehk need olid vihmast nii pehmed, et võimatu oli kahjustusi vältida.

Tööle asudes olin arvutanud, et teenin umbes 1900 taala nelja nädalaga, mis peaks mulle kätte jääma peale kulutusi. Lõpptulemus on, et teenisin 1954 taala, kuid viie nädalaga. Kokku sain palka 3000 taala viie nädala eest, millest umbes 1000 taala kulus elamiseks. 600 kokku / 120 nädalas taala läks hosteli peale, ülejäänud kulus peamiselt toidule ja kalapüügivahenditele ning muule sh terasninaga saapad (mis kindlasti kuluvad veel marjaks ära), ketsid ja mõned riideesemed. Tähtsamad asjad enne, eks ole?

Reedel kui koju jõudsin oli mul sisuliselt kaks valikut: kas minna tagasi Werribeesse või leida uus tööd siinkandis. Rääkisin hosteli omanikuga, kes mulle õunakorjamise töö üldse leidis, kuid kahjuks on hooaeg lõppemas ning keegi ei paku enam tööd. Pigem tõmmatakse otsi koomale ja minnakse koju külmetama. Seega polnud mõtet hostelisse kauemaks jääda ja loota. Näiteks kõrvalvoodi mees oli mitu nädalat ilma tööta oodanud, kuid mingit tööd polnud leidnud. Ega ta ise väga otsinud ka, pigem lootis hostelitädi peale.

Paar päeva enne leidsin Gumtreest kuulutuse, kus kaks naisterahvast otsisid 1-3 backpackerit, et nad teeksid "lihtsaid töid". Vastutasuks pakkuvad süüa ja elukohta, kuid mitte palka. Helistasin ja küsisin, et kas pakkumine on tõesti selline ja lubasin enne laupäeva tagasi helistada. Reedel helistasin uuesti ja ütlesin, et ma olen valmis pühapäeval tulema. Kuna ma Melbsi tagasi väga ei tahtnud minna ning tööga väga lootust polnud võtsin suuna Numurkah peale.

Numurkah on väike linnake 44 km Mooroopnast kuhugi poole, põhjapoole vist. Nancy ja Sebastianiga käisime veel Sheppartonist läbi ja võtsime Macist viimased burgerid. Nad pidid mu ära viskama ning ise teevad veel tööd kaks nädalat ning seejärel lähevad nädalaks Alice Springsi. Jõudsime kenasti kohale ning mu uueks elukohaks on üsna suur maja, kus on üht-teist korda vaja teha. Jõime tervituskohvid ja ajasime natuke juttu koos sakslastega ning kõik tundus soliidne. Sakslased lahkusid ja mina jäin.

Vastavalt kokkuleppele siis sain oma toa ja kenasti süüa. Ma isegi ei ürita kirjeldada, mida kõike ma söönud olen. Igatahes oluliselt paremini kui viis nädalat hostelis. Elan makedooniast pärit Vesna juures, kelle on poeg. Tema õde ning õe kaks poega on ka tihtipeale siin. Nad imestavad mu ingliskeele oskuse üle. Nende ema ei saanud isegi aru, et ma välismaalt olen. Täname siinkohal oma keeleõpetajaid Merike Sikku ja Hegi Soosaart! Vanem õde isegi ütles mulle, et ma ei eksi aegada ja sõnadega, kuigi mulle endale tundub, et vahel läheb natuke ämbrisse.

See nädal olen teinud selliseid asju nagu:
*niitsin muru mitte väga suurel alal, võttis aega umbes tund.
*saagisime puid koos naabrimehega.
*seadistasin wifi võrgu, kuhu ühendasin kaks digiboksi, wii ja xboxi. Samuti seadistasin kaks sülearvutit ja mobiili, et saaks võrku lihtsalt. Nad on suhteliselt tehnikakauged, seega kõik, mis ma tegin tundus neile imeline.
*õpetasin torrentit kasutama ning jagasin jäid saite oma lemmikute kataloogist.
*registreerisin ja möllasin digiboksiga, et sealt saaks filme ja muud jama vaadata.

Samuti hakkasin sellel nädalal sporti tegema. Käisin esmaspäeval ujumas, teisipäeval jooksmas, kolmapäeval jõusaalis ja neljapäeval taas jooksmas. Oleks rattaga sõitnud, kuid selgus, et see on ilmselt varastatud. Jalg on täitsa töökorras, natuke läks paiste, aga jooksmas käisin koos sidemega. Hommiku- ja õhtusöök tehakse mulle ette ja taha ära, ainult lõunaks pean ise vaatama, kuid kedagi kodus pole. Nemad ei maksa mulle midagi ja mina ei maksa millegi eest. Ühesõnaga pole paha diil siiamaani. Esialgu olen siin ilmselt järgmise nädala ka ja siis vaatan, kas lähen Melbourne'i viimaseks nädalaks enne ringreisi või mitte.

1. juuni algas siin talv ehk ma võtsin maja ees raamatut lugedes päikest, et natukenegi roosam olla enne kui särgi rannas maha saan võtta. Ning mind on UFC huvtama hakanud, sest reede öösiti vaatasin seda telekast kui hostelis olin ja nüüd elan peres, kus ema on hull UFC fänn.

PS: kui mu eesti keel tundub veider, siis te oleks pidanud kuulma, kuidas ma täna Raitsiga skaipisin - päris huvitavad laused tulid.

Päev Sheppartonis

Pühapäeval 22.05 tegime vihma tõttu vaid pooliku päeva ja õhtul käisime sakslastega kinos. Ma vaatasin Source Code'i ja nemad Piraatide neljandat osa. Source Code'iga võin igati rahule jääda, kuigi ootasin taas kord enamat.

Tegelikult sai kõik alguse sellest, et pühapäeval istusime Nancy ha Sebastiniga ning plaanisime oma eelseisvat idaranniku väisamist. Panime paika sellise üldise kondikava ja teekonna ning kohad, mida külastada. Kui keegi seda blogi üldse loeb ja oskab midagi soovitada, mida kindlasti peab tegema või nägema, siis laske aga tulla. Valesid vastuseid pole. Esialgu on meil plaanis selline teekond. Nimekirja said sellised kohad nagu Canberra, Blue Mountains, Yengo National Park, Sydney, Myall Lakes National Park, Little Gibber Beach, Mount Thorley, Bald Rock, Brisbane. Ja kõik, mis sinna vahele jääb ja silma hakkab. Meil on aega umbes 4 nädalat Brisbane'i jõuda, et seal sakslaste auto maha müüa ja nende sõbraga kokku saada. Edasine plaan on karavan rentida ja Cairnsi minna. Reisi pikkuseks umbes 2400-3000 km, maksumus umbes 700 kuni 1000 taala ja aega oleme erinevates kohtades planeerinud kokku 24-30 päeva.

Esmaspäeval sadas jällegi. Käisime hommikul kohal, kuid meie aedik oli liiga vesine. Leppisime kokku, et helsitame lõuna paiku üle ja siis vaatame, kas teeme tööd või mitte. Lõunani läks ilma suhtes muutusteta ja nii läksin Sheppartoni poodlema, et reisiks vajalikku tavaari hankida.

Ootasin bussi ja üks vanadaam astus ligi ja küsis, et kas ma ootan bussi või? Ma vastu, et jah, loodan, et ikka tuleb, kuna see on natuke hiljaks jäänud. Mammi vastu, et oh mis tugev hääl ja ültes, et küll ta tuleb, vahel hilineb küll. Esimene asi, mida ma Sheppartonis nägin oli Iiri baar ning tahvlil seisis: "Saturday: Don't ask". Väike naer ja läksin linna avastama. Tuli meelde Hangover Hotline, mida on kuulatud viimased kaks nädalat juba.


Mul on vaja magamiskotti ja telki kindlasti, matkakotti vast mitte, kuna liigume autoga ja mitte päris keset kõrbe. Sööguvahendid peaks mingid hankima. Igatahes leidsin vajalikud esemed, aga ostma ei hakanud. Kokku läheb umbes 150-200 taala, nii et pole paha.

Siis käisin raamatupoes, kuna The Dice Man hakkab lõpplahenduseni jõudma. Põhimõttelises valikus on Kingpin, The Most Dangerous Man in the World või 7 Habits of Highly Effective People. Paar raamatut jäi veel silma, aga ma mõtlesin enne natuke surfata kui ostma hakkan. Amazonist tellides saan need kolm kokku odavamalt koos saatmiskuludega kui poest ükshaaval ostes. Nunnu!

Märkasin Red Crossi ja doonoripunkti. Kuna mul oli kella neljani aega kui Nancy mind peale võtab, siis läksin proovisin verd anda. Täitsin kõik vajalikud paberid ära, mida oli neli lehekülge ja läksin intervjuule. Teate, kui halb on kuulda, et sa tuled Eestis, mis on neil punases raamatus kui HIV riik. Ühesõnaga, saan teatud tingimuste tõttu verd anda alles juulis. Sain vähemalt keeksi, Marsi ja juustuamspu. Ning natuke targemaks.

Austraallased on nii abivalmid. Matkapoes räägiti mulle rahulikult kõik ette ja taha ära ning küsiti, et kas saab veel kuidagi aidata. Lõpuks ma ostsin vaid kolm uut lanti ja lahkusin lubadusega tagasi tulla teiste asjade järele. Doonoripunktis olid kenad daamid ja valasid mulle juua ning tõid süüa kui pabereid täitsin. Ning heameelega jagavad infot. Ühes ajakirjapoes otsisin ühte ajakirja taga, kuid seda kahjuks polnud. Teenindaja aitas otsida ja helistas teised poed läbi kuid neiski polnud. Siis lubas ta mulle tellida, kuid ma ütlesin, et ma lähen ilmselt Melbourne'i ja leian sealt. Seejärel andis ta mulle aadressid, kust küsida.

Praegu paistab, et see nädal töötan veel õunaias, kuid peale seda on lahtine. Hosteli boss lubas mulle tööd vaadata, kuid hooaeg hakkab lõppema ning shedid tõmbavad samuti otsi kokku. Saksa sõbrad lubasid ka uurida enda töö juurest, kui sama jutt sealgi. Eks me näe.

Palju õnne õekesele ka ! Üks õun sulle:

Ei midagi uut veel

Tegin tööd, sõin, magasin ja vaatasin komöödiaid. Paistab, et ka järgmise nädala oleme veel aias tööl ning siis on seal kõik. Uurin selleks ajaks veel mingi töö siinkandis, et veel raha koguda põhjapoole minekuks. Aias on hea mussi kuulata ja mõtteid mõlgutada. Meil on siin igal õhtul sakslastega maraton: "According to Jim", "My wife and kids", "The 70s show", "How I met your mother?" ja siis tugevamad vaatavad veel "American Dad" ja "Family Guy", aga viimaseid ma ei vaata eriti tihti. Selleks ajaks juba uni ja loen veidi ning magama. Kaisa & Alex: "The Dice Man" is fucking awsome book! Thanks for that! I'm gonna read the "Diary of the Die" also when I get it.

Väike luuletus ka vahepalaks.

Ärkan üles enne vange, külmast ööst puhta kange.
Helbed piimaga, asi aetud, kuhu võti küll sai jäetud?
Korea sõber Toyota roolis, juba ootab sisehoovis.
IStun sisse ja tervitan ning farmi poole kihutan.

Sõrmed külmast ikka kanged, nagu otse lumehangest.
Bossid rõõmsalt tervitavad, nokad hoogsalt toimetavad.
Nopin õunu pausini, päike juba silmini.
Kaks tuunikala leiba, juba redeliga seilan.

Lõunal päike põletab, viimast leiba hammustan.
Teen kiire uinaku, teen mõisturännaku.
Unelen naistest, muusikast ja eestimaast
kuni sõber koreast mind üles äratab.

Päike kõrgel põletab, tunni pärast juba kallab.
Ubinaid kotti loobin, kõrvast mussi noolin.
Härra kasti piilub, vaatab pikalt, aga kiidab.
Viimaks kukku kägu ja lapsed saavad koju.