ETK ehk kaks kuud Aussimaal

27.05 oli mu viimane tööpäev õunaias. Lõpetasime kenasti ja viimase päevagi tegime lühidalt. Surusime kätt, tegime pilte ja soovisime head teed kõigile. Ülemused olid meiega rahul ja ütlesid, et kõik on väga hästi olnud. Noh, kui välja arvata üks päev, kui 60% õuntest läks untsu ehk need olid vihmast nii pehmed, et võimatu oli kahjustusi vältida.

Tööle asudes olin arvutanud, et teenin umbes 1900 taala nelja nädalaga, mis peaks mulle kätte jääma peale kulutusi. Lõpptulemus on, et teenisin 1954 taala, kuid viie nädalaga. Kokku sain palka 3000 taala viie nädala eest, millest umbes 1000 taala kulus elamiseks. 600 kokku / 120 nädalas taala läks hosteli peale, ülejäänud kulus peamiselt toidule ja kalapüügivahenditele ning muule sh terasninaga saapad (mis kindlasti kuluvad veel marjaks ära), ketsid ja mõned riideesemed. Tähtsamad asjad enne, eks ole?

Reedel kui koju jõudsin oli mul sisuliselt kaks valikut: kas minna tagasi Werribeesse või leida uus tööd siinkandis. Rääkisin hosteli omanikuga, kes mulle õunakorjamise töö üldse leidis, kuid kahjuks on hooaeg lõppemas ning keegi ei paku enam tööd. Pigem tõmmatakse otsi koomale ja minnakse koju külmetama. Seega polnud mõtet hostelisse kauemaks jääda ja loota. Näiteks kõrvalvoodi mees oli mitu nädalat ilma tööta oodanud, kuid mingit tööd polnud leidnud. Ega ta ise väga otsinud ka, pigem lootis hostelitädi peale.

Paar päeva enne leidsin Gumtreest kuulutuse, kus kaks naisterahvast otsisid 1-3 backpackerit, et nad teeksid "lihtsaid töid". Vastutasuks pakkuvad süüa ja elukohta, kuid mitte palka. Helistasin ja küsisin, et kas pakkumine on tõesti selline ja lubasin enne laupäeva tagasi helistada. Reedel helistasin uuesti ja ütlesin, et ma olen valmis pühapäeval tulema. Kuna ma Melbsi tagasi väga ei tahtnud minna ning tööga väga lootust polnud võtsin suuna Numurkah peale.

Numurkah on väike linnake 44 km Mooroopnast kuhugi poole, põhjapoole vist. Nancy ja Sebastianiga käisime veel Sheppartonist läbi ja võtsime Macist viimased burgerid. Nad pidid mu ära viskama ning ise teevad veel tööd kaks nädalat ning seejärel lähevad nädalaks Alice Springsi. Jõudsime kenasti kohale ning mu uueks elukohaks on üsna suur maja, kus on üht-teist korda vaja teha. Jõime tervituskohvid ja ajasime natuke juttu koos sakslastega ning kõik tundus soliidne. Sakslased lahkusid ja mina jäin.

Vastavalt kokkuleppele siis sain oma toa ja kenasti süüa. Ma isegi ei ürita kirjeldada, mida kõike ma söönud olen. Igatahes oluliselt paremini kui viis nädalat hostelis. Elan makedooniast pärit Vesna juures, kelle on poeg. Tema õde ning õe kaks poega on ka tihtipeale siin. Nad imestavad mu ingliskeele oskuse üle. Nende ema ei saanud isegi aru, et ma välismaalt olen. Täname siinkohal oma keeleõpetajaid Merike Sikku ja Hegi Soosaart! Vanem õde isegi ütles mulle, et ma ei eksi aegada ja sõnadega, kuigi mulle endale tundub, et vahel läheb natuke ämbrisse.

See nädal olen teinud selliseid asju nagu:
*niitsin muru mitte väga suurel alal, võttis aega umbes tund.
*saagisime puid koos naabrimehega.
*seadistasin wifi võrgu, kuhu ühendasin kaks digiboksi, wii ja xboxi. Samuti seadistasin kaks sülearvutit ja mobiili, et saaks võrku lihtsalt. Nad on suhteliselt tehnikakauged, seega kõik, mis ma tegin tundus neile imeline.
*õpetasin torrentit kasutama ning jagasin jäid saite oma lemmikute kataloogist.
*registreerisin ja möllasin digiboksiga, et sealt saaks filme ja muud jama vaadata.

Samuti hakkasin sellel nädalal sporti tegema. Käisin esmaspäeval ujumas, teisipäeval jooksmas, kolmapäeval jõusaalis ja neljapäeval taas jooksmas. Oleks rattaga sõitnud, kuid selgus, et see on ilmselt varastatud. Jalg on täitsa töökorras, natuke läks paiste, aga jooksmas käisin koos sidemega. Hommiku- ja õhtusöök tehakse mulle ette ja taha ära, ainult lõunaks pean ise vaatama, kuid kedagi kodus pole. Nemad ei maksa mulle midagi ja mina ei maksa millegi eest. Ühesõnaga pole paha diil siiamaani. Esialgu olen siin ilmselt järgmise nädala ka ja siis vaatan, kas lähen Melbourne'i viimaseks nädalaks enne ringreisi või mitte.

1. juuni algas siin talv ehk ma võtsin maja ees raamatut lugedes päikest, et natukenegi roosam olla enne kui särgi rannas maha saan võtta. Ning mind on UFC huvtama hakanud, sest reede öösiti vaatasin seda telekast kui hostelis olin ja nüüd elan peres, kus ema on hull UFC fänn.

PS: kui mu eesti keel tundub veider, siis te oleks pidanud kuulma, kuidas ma täna Raitsiga skaipisin - päris huvitavad laused tulid.