Tere kool

Nägemist Surfers Paradise, tere Warwick!

Tormav Broadbeach

19-21.08 toimus Broadbeach Jazz Festival, kuhu ma vapralt tõttasin, et midagi põnevamat kuulata kui kohalikku klubisodi. Huvitavaid elamusi muusikameeltele sain kindlasti, kuid kahjuks oli ilm üsna heitlik ja tormine ning seetõttu ehk polnud päris festivali tunnet. Veider (või Surfersi Paradise'i poolt vaadatune mitte) oli see, et ma olin sisuliselt ainuke noor sellel festivalil. Ma arvan, et koos minuga oli kõigi muusikasõprade keskmine vanus umbes 70 aastat, minuta 75. Queenslandi noortebändid olid üsna asjalikud ja Claire Walters on kõige armsama häälega laulja üldse.

Rennat ja kolm blondiini.

See nädal möödus sisuliselt tormivarjus istudes, kuna tsüklon tuuseldas. Tugev tuul ja palju vihma terve nädal. Alles reedel sai taas randa minna, kuid laupäeval jällegi sadas. Hostelis käis nagu ikka palju erinevaid huvitavaid kodanikke läbi ja osadega sai rohkem tuttavamaks, teistega vähem. Paar huvitavat kontakti sain ka kui peaksin Cairnsi kanti jõudma. Kuna väljas polnud suurt võimalust viibida, siis võtsin käsile tööotsimise, sest rahad lõppemas ja peaaegu kümme nädalat reisitud ja rannas puhatud. Võtsin ühendus paljudega nii eposti kui telefoni teel. Tagasihelistamist ja kirjadele vastamist polnud muidugi mõtet loota ning seetõttu käisin ise varvastele. Ning pärast paaripäevast erinevate töökuulutuste kogumist ja uurimist hakkasin laupäeval helistama ning teise kõnega õnnestus saada farmi tööle, seekord kanalasse. Saab kindlasti huvitav olema. Laupäeval teatasin ülemusele ja vastuvõtu- ning majapidamispiigadele ning kurbusega jätsin nendega hüvasti pühapäeva hommikul. Mõnes mõttes on hea lahkuda, kui inimesed ei taha, et sa lahkuksid, sest siis asja õigesti aetud. Igal juhul olen ma sinna hostelisse tagasi oodatud. Oma lemmikpiigat kahjuks ei näinud, kuna ta oli puhkusel, kuid ilmselt tuleb Itaaliasse minna. Ta oli jube kuri, kui ma ilma hüvasti jätmata lahkusin.

Sõitsin Brisbane'i rongiga ja käisin linna peal paar tundi. Vastab tõele, et Brisbane'is suurt midagi pole teha, aga olgem ausad, ma olin seal vaid 3 tundi. Siltide järgi pidi nädala pärast hakkama Brisbane'i festival, kuid kahjuks olen ma sel ajal keset metsi sellises kohas nagu Warwick.

Surfers Paradise'i kaadrid.

Warwick

Uus kodu

Jutu järgi pidin elama asuma hotelli, mida ma muidugi ei uskunud, kuid tõsi see on. Hotelliomanik tuli bussijaama vastu mulle ja kolmele prantsuse kotkale ning tõi hotelli. See pole nüüd teab mis luksushotell saunade ja spaadega, aga selline vanem hubane väikehotell. Nädal eest maksan 120 taala ning elamiseks sain oma toa kõigi mugavustega (kapp ja kraanikauss). Warwick ise on pisike koht, 13 000 elanikku ja täpselt samasuguse ülesehitusega nagu enamus väikelinnasid. Kesklinn, äärelinn, sirged tänavad ja suurt midagi vaadata. Vähemalt on Warwick veidi ilmekam, kuna linnal on siiski 150 aastane ajalugu ja tükikesi vanalinnast vedeleb linnapildis. Eks lähiajal kuuleb ja näeb, mis siin teha on. Siia sattusin töökuulutuse tõttu, mis lubas tööd kanalas, mille pani Gumtreesse see sama omanik, kuid ta alles õpib seda asja ning seetõttu pingutas ta väheke üle. See tähendab, et ta ajas kokku siia 13 inimest, kuigi kanalas on tegelt vaja viite. Kuuldavasti olevat grupp eestlasi siit läbi käinud ja neid olla kiidetud ning ma olin automaatselt heas nimekirjas. Joan ehk hotelliomanik rääkis mulle kohalikust elust ja andis paar firmanime, kes siin logistikaga tegelevad, sest üks neist otsib parajasti kedagi. Täna käisin tööbüroost läbi ja jätsin neile oma cv ja andmed. Esimesel õhtul pakuti mulle veel 7 erinevat hiina rooga, kuna ma olevat näljase näoga olnud. Ju siis vist!

Kanala asub 45 minutilise sõidu kaugusel kahjuks ja töökorralduse tõttu töötame hommikul kella kuuest kella neljani õhtul. Ehk siis taaskord ärkan enne 5 hommikul nagu vanadel headel aegadel. Tööpäevad on 10 tunnised ja tänase seisuga olen kolm päeva tööd teinud seal. Praegu tehakse ettevalmistustöid järgmiseks hooajaks. Praegu olen igasugused vähem ja rohkem kanasitaseid töid teinud, kuid peamiselt survepesu nii väljas kui sees, kuna pikk poiss ju ulatab. Esimesel päeval haises päris koledalt, aga enam ei tunnegi peaaegu, hommikul korraks enne kui tuppa astume. Vähemalt on varustus ja vahendid olemas, nii et pole vaja enda uhkeid riideid määrida. Palk on 20 taala tunnis. Ühesõnaga mõistlik variant paistab siin olevat, kui korralduspool hotellis välja jätta. Töötajaid on rohkem, seega osad saavad kolm päeva nädalas, osad neli päeva. Eks me näe, kuidas see supp maitsema hakkab. Vähemalt saab veits teenida ja kui asjad lõunasse kisuvad, siis tuleb lahkuda.