Monday, April 4, 2011

Jetlaggg ja trammid

Alustame siis sellest, et peale esimest ööd Melbourne'i südalinnas liikusin järgmisel hommikul suunaga St Kilda rand. Kaardil tundus see hulga lähemal, kui tegelikult oli, aga kes kurat ikka bussiga sõidab kui saab jala käia. Võtsin oma kaardi ette ja läksin kiirelt mere äärde ja sealt liikusin siis järgmisesse hostelisse. Kahju, et ilm tuuline oli, muidu käisid juba mõtted, et peaks ookeani suplema minema. Eriti ei viitsinud kohvrit liiva sees ka lohistada. Kohale ma jõudsin Coffee Palace hostelisse.















Ma ennist arvasin, et jetlag on mingi sõnakõlks, aga pärast kohalejõudmist oli mul selline uni, et magasin terve päeva ja õhtul jätkus ka veel und. Vahepeal käisin piilusin mereäärde, aga sadama hakkas ning see plaan sai märjaks. Pidasin veel plaani, et mida vaja esmaspäeva linnas teha on. TFN numbri sain internetis tehtud, vormistamine võtab kuni 28 päeva (!). Viisat pole passi vaja kui viisa number on paberil olemas. Pangakonto sain NAB pangas ka tehtud, millega aitas üks kena hollandi piiga. Pangakaardi peaks nädalapärast saama ja internetipanga sain kohe tööle. Muidugi nimi "NAB" tuletab meelde "nub", mida vahel öeldigi "nab". Eks me näe...

Hommikul pakutakse siin hostelis pannkooke ja koos vahtrasiirupiga (mis on küll tehtud suhkrust ja veest) olid need tervitatavad. Igatahes tegin Melbourne'i kesklinnale ringid peale. Käisin kaks peatänavat igatipidi läbi: Swantson ja Bourke. Tasuta trammiliiniga tegin kohustusliku turistika ka läbi. Igatahes Melbourne'i kesklinn on tihedalt täis kõigi maade poode, söögikohti ja inimesi. Poodelda pole minu teema, aga huvilistel oleks seal päevade kaupa kolada. Põhiline liiklemine on trammidega, mis maksavad natukene. Samas sõidab ümber kesklinna tasuta tramm ja see tutvutab teatud kohti ning annab nõu liiklemise osas. Samuti on ka selline bussiliin, mis sõidab natuke teist ringi, kuid selle peale ma ei jõudnud.

Tänaval peatuda ei tohi, muidu hakatakse kohe teed juhatama. Kusjuures minu käest küsiti täna kolm korda teed, kaks korda raha ja iga kord vabandati kui mulle otsa joosti, kuigi ma ise käisin pea laiali ringi. Ise sain kaardiga hakkama. Käisin kinos ka, et Sucker Punchi !!! vaadata, aga see on alles Londonis. Siia jõuab minu arvates mingi aasta pärast. Linna peal saab ka rattaga sõita: maksab natukene, aga kui 30 minuti jooksul järgmisesse rattavahetuspunkti jõuad, siis saad tasuta uuele ringile minna.

Viskasin ühte huvitavasse portaali ka tööotsimise kuulutuse, et leiaks midagi erialast 1-3 kuuks ja õhtuks tuligi palve saata cv. Päeva tsitaat: olen poes, võtan kogemata ostukorvi kassas kaasa, et see maha panna. Tuleb mees, kes korve kokku korjab ja ütleb: "Oh, no need, give me that!" Mina: "I am sorry." Tema: "That's what my wife says."

Pildimaterjal (lõustakas lisa nagu ikka):































Palmid ja pilvelõhkujad.

















Pisike peegel.
















Eile õhtuks kebab, täna lõunaks sushi, õhtuks praetud oad!

6 comments:

  1. õlijoodik, kus kamraadid ka on?
    toredad üksildase uitaja mõtisklused seni

    ReplyDelete
  2. Üks on Sydneys, tuleb kolme nädala pärast mööda. Teine tuleb vist homme läbi ja siis vaatame, mis saab.

    ReplyDelete
  3. Kanadas sama asi, ise jooksed kellegile otsa või teed midagi valesti ja nemad ise vabandavad sellepärast.

    ReplyDelete
  4. Ühe postkaardi võid minu poole ka teele panna :P

    ReplyDelete