Port Macqaurie

Sealed Rocks

6.07 saabusime Port Macqaurie'sse. Hommikul tegime kiire peatuse sellises kohas nagu Sealed Rocks ja tegime paar turistikat. 

Port Macqaurie oli piltide peal koht, mida tuleks igal juhul külastada. Reisieelarve on mul juba igatipidi lõhki, aga see polegi nii tähtis. Võtsime kaks ööd hostelis nimega Ozzie Pozzie või midagi sarnast. Igatahes saime igati viisaka hosteli, kus oli tasuta internet, hommikusöök ning bassein. Tundub, et üks pensionieas vanahärre on enda kodust hosteli teinud, et veidi pensionilisa teenida. Lahe vanapapi oli igal juhul, edu talle.

Esimesel õhtul viskasime kohalikule kandile pilgu peale, et teaks, mida homme teha. Asja tegi lihtsamaks rattarent, kus 5 taala eest sai ratta terveks päevaks ning kiivri ka. Hommikul panin oma marsruudi paika ja sakslased oma ning läksime avastama. Ma läksin nendest lahku, kuna noh vahel tuleb paarikesele privaatsust ka anda. Leppisime kokku, et kella kolmeks lähme koaalahaiglasse, kuna siis on tuur ja saab koaalasid toita.

Port Macqaurie stiilseim rattur

Oma eesmärgiks võtsin käia ära veinivabrikus, õllevabrikus ning terve rannajoon koos vihmametsa ja kaljudega läbi käia. Mida rohkem plaanid, seda mõttetum see on. Ehk siis veinivabrik oli suletud just sellel päeval, õllevabrik oli tegelikult vaid ladu ja vihmamets oli väike nutsakas ning tasuline. Parem valik oli paari mäe otsa ronida ja mõned tunnid ookeaniääres rannas olla. Tehtud! Ühel mäel sain jutule vanapaariga. Polnud just lihtne mägi, kuhu turnida, aga vanapaar oli vapralt sabas mul. Tegin neist pilti ja nemad minust ning vahetasime viisakusi teemadel kust pärit ja mis teen jms.

Edasi võtsin suuna koaalahaiglasse. Haigla on loodud selleks, et ümberkaudsetest piirkondadest saaks viga saanud koaalad tuua ravile ja hiljem loodusesse. Sain lugeda ja näha paljusid väga hirmsate ja koledate saatustega koaalade lugusid. Kõige õudsam oli vast koaala, kes oli metsatulekahju ajal puu sisse põlenud (head isu kõigile), kuid lõpuks toodi ta ravile ning vapralt on paranenud ning varsti saab loodusesse. Kuna ma olin üsna õhukeselt riides ning ujumas käinud ja õues vilistas rõve tuul, siis otsustasin pärast pooletunnist koaalahaiglas ootamist minna hostelisse. Söötmiseni kahjuks ei jõudnud oodata, kuna enne seda oli tunniajane tuur, millest suutsin vaid pool olla. Enne õhtut käisin kai peal kala proovimas, aga ilmselgelt landiga võin hostelibasseinis õnne proovida.

Järgmise päeva pearoaks oli kohalik loomaaed, kus nägi peaaegu kõiki kõige tuntumaid Austraalia loomi. Pildid las räägivad seekord:

Pole just lihtne poiss: Inland Taipan

Kokkuvõtteks võiks öelda, et piltidel oli PM palju kenam, kuid praegu on ka talvehooaeg. Umbes sama nagu Võsul on, sest suvel oleks seal oluliselt rohkem kodanikke liikumas ja palju soojem ilm. Egas midagi, hommikul minek ja suund Coffs Harbourile, kus käisime sadamas ja künka otsas lootuses vaalasid ja/või delfiine näha. Kaugel ka ühte vaalaskit nägime, kuid liiga kaugel, et minu kaameraga pildile saada.