In the middle of Nowhere, next to Nothing

Reede 22.04 käisin Thori vaatamas. Päris rahule võib jääda tulemusega, andis palju vihjeid tulevale Avangersile.  Seega ootan seda huviga.

Laupäeval oli aeg jälle linnapeale minna ning Kati, Heleni, Grethe ja Jelgeniga väike disko teha. Olin juba poolel  teel kui helistas üks vanem daam ja küsis, et kas ma olen huvitatud nende juurde farmi tööle tulemast. Kuna  neljapäevane tööotsing jällegi olulist tulemust ei andnud, siis ütlesin, et muidugi! See tähendas seda, et ma pidin  pühapäevaks kella 12ks minema Sheppartoni. Pikast peost nagu Raitsiga reivil käimine vist ei tule midagi välja.  Läks mõni minut mööda ning Helen helistas ja ütles, et ilma triiksärgi ja kingadeta sisse ei lasta. Mitu kinga mul  kaasas oli? Aga mitu särki? Ühesõnaga oligi hea, et sisse ei saa, sest siis jõuan äkki lõunaks kohale.

Jõudsin linna ja daamidel oli sooviks 3 šampust ning läbi sekelduste ma lõpuks saingi kolm ostetud tänu Heleni  suurepärastele teejuhistele. Endale loomulikult nelipakk SC-d. Võtsime daamidega šampust ja tegime mõned ärevamad  kaadrid ning läksime linnapeale. Vahepeal õnnestus Grethega välja selgitada, et ilmselt läheb sama ringi peale ka  tema sõbranna Mari-Liis ning et me võiks koos minna. Natuke kolamist ja otsimist ning leidsime ühe vastuvõetava  koha. Viskasime veits tantsu kuni Jengel saabus. Seejärel läksime vaatama sellist klubi nagu Spice Market, kus  turvamees mulle ütles, et ole hea ja osta kingad ning särk. Ja oligi aeg ette võtta kodutee.

Kodus pakkisin kiirelt asjad ja palusin Amandal mind rongijaama hommikul viia, sest bussid pühade tõttu ei sõitnud  nii vara. Helistasin veel Mari-Liisile, et kas ta ikka tuleb, kuna ta ju ka peo peal oli. Ühe jama tõttu oli ta  sunnitud tulema taksoga ning ostsin siis mõlemile piletid ära. Sõitsime koos ja hirmutasime eesti keelega inimesi.  Ma läksin üks peatus enne Sheppartoni maha ja nägemist!

Ärilõuna.

See sama vanem daam, kes minuga tööasju ajas, tuli mulle rongijaama vastu. Minu uues elukoht mõneks ajaks on nüüd  Mooroopna ja backpackerite hostel. Väike asula, suured poed, golfiväljaku leidsin ka juba, rohkem vist polegi midagi. Igatahes sain ma hostelisse toa ja hommikul minnakse siitsamast tööle. 120 taala nädal hostelis (mis pole küll  kuldne, aga käib kah), 6 taala tööle tagasi sõitmise eest, palk peaks olema 18,75 taala tunnis (umbes 13 euri) ja  tööaeg 7:30-16:00 ning töötan õunaias. Puhkepausid ja lõuna on ka muidugi. Kui ma praegu arvestan, et umbes kuni 25  taala päevas läheb söögile pluss muud kulud, siis peaks päevas üle jääma umbes 95 taala. Ehk nelja nädalaga peaks  olema 1900 taala. Esialgsete plaanide kohaselt olen siin kuu kindlasti, tööd jätkub kaheks. Kui midagi paremat ei  leia, siis olen ilmselt siin edasi.

Aga nüüd küsimus: mis värvi on õunapuud ja mis värvi õunad? Ning mille järgi ma pidin kindlaks tegema, kas õuna  tohib korjata? Rohelised, punased ja värvi järgi. Epic fail contest winner of the month? Jaa! Esimene päev oli üsna  väsitav ilmselt ka seetõttu, et pole ammu trenni teinud. Töö seisneb selles, et mul redel ja korjamiskott ning  korjame ÕIGET värvi PUNASEID õunu neid vigastamata ja muljumata. Aaaah valus! Isegi maha ei tohi kokkuda rääkimata "kõvasti"  pigastamisest kui korjan. Need õunad lähevad ühe Austraalia suurima poeketi Colesi müügilettidele nelja kuu pärast.  Enne seda pestakse, poleeritakse, vahatatakse ning hoitakse külmas kuni müügipäevani. Iseenesest pole raske töö,  lihtsalt ma olen nõrgaks jäänud vigastuse tõttu. 18 taala tunnis pole ka paha. Päeval oli seal umbes 30 korjajat  igast maailma nurgast, aga ma käin hostelist hommikul koos 3 hongkongi tüübiga, kellest kaks on logistikud ja üks  transpordiklienditeenindaja vms. Juhus?

Peale teist päeva oli juba parem tunne. Ülemustega sain asjad aetud ja paberid korda. Korjamine läks ka valutumalt  ja ladusamalt. Päevas korjasin üksinda umbes 1000-1200 kg õunu. Muidugi oli mul täna muusika kaasas ning Noisia  saatel on juba päris lõbus korjata. Üks ülemus tuli kohe uurima, et mida ma kuulan. Pakkus, et technot, aga ma  harisin teda. Ise ta olevat bluusimees, aga kui järgmiseks tuli Liisi Koikson - Sõbrale, siis ta kiitis tema häält.  Mullegi meeldib. Ja mu telefon on ikka jube hea muusikamängimiseks: Nokia 6330i. Homme võtan Alexi antud kõlarid ka  kaasa ja siis hakkame reivima.

Igatahes mu papud on nüüd tööjalanõud ning enam ei lasta mind nendega linnagi, rääkimata klubist. Kohapeal pole  ühtegi poodi, kust saaks midagi viisakamat osta. Õhtul saabusid ka ülejäänud toanaabrid reisilt nende hulgas üks  sakslane Stefan ja eestlane Kaido. Keegi võiks mulle mälupulgaga VSN10, Icicle -  Under The Ice ja London Electrcity - Yikes! albumid saata posti teel, sest mul bandwith otsas. Siin Austraalias on ikka tüütu nende mahupiirangutega, muhvihgi ei saa varastada enam.  Isegi osta ei saa ilma et mahu täis tõmbaks. Ajaa, mul pole töö juures levi telefonil, nii et ärge paanitsega, vaid kasutage kõneposti eesmärgipäraselt.

Hinnakiri

Toon näiteks ja emale rahustuseks mõned kohalikud hinnad. Nüüd, kus ma pean lausa ise poes käima ja süüa tegema, sain täitsa ise osta nänni kokku. Mida ma neist asjadest tegin võite vaid arvata, aga kokasaatesse mind ei kutsutud. Kroonisõpradele veel eesti rahaski igaks juhuks. Kokkuvõtteks võib öelda, et tuleb sushit süüa.

Nimi	AUD	EUR	EEK	Kommentaar
Piim 2L	2,99	2,21	34,50	Jube imeliku maitsega
Külmutatud lihakook 4tk	6,99	5,15	80,66	Nomnom
Oliiviõli 0,5L	4,79	3,53	55,27
3 paari lihtsalt sokke	9,99	7,37	115,27	Lihtsalt sokid
Hakitud kanaliha 500g	5,49	4,05	63,35	Suht kanane isegi
Jogurt (6 x 200g)	6,17	4,55	71,19	Pole päris jogurt
Sulatud juustuviilud 250g	4,98	3,67	57,46	Mmmmm
Maisipulgad 425g	2,49	1,84	28,73	Mmmmm
Peldikupaber 1000 lehte	1,09	0,80	12,58	Jube õhuke
Nuudlisupp 70g	1,57	1,16	18,12	Peaagu turbokad, aga parem
Müslibatoonid 12tk	2,69	1,98	31,04	Mmmmm banaaniga
Tomat 550g	4,4	3,24	50,77
Mingi müslisöök 750g	3,99	2,94	46,04	Aga päris hea hommikul
BBQ kaste	2,52	1,86	29,08	Mu uus lemmik
Munad 12tk	2,71	2,00	31,27
Makaronid 500g	1,99	1,47	22,96
Buss/tramm/rong päevakas	11	8,11	126,93	Üks pilet kehtib kõigil sõiduvahenditel
Buss/tramm/rong 2H	7	5,16	80,77
Kinopilet	16	11,80	184,62	Kaks korda käinud juba
Rongipilet Melbourne-Shepparton	18	13,27	207,70	190 km, 2,5h
Sushi ampsukas	2,6	1,92	30,00	Pilt lõustakas
Sushi kandik	7	5,16	80,77	Keskmisel oli 7-8 AUD
Lemmikküpsised	2,39	1,76	27,58	Arnotts Kingston Cream 200g

Linnapeal osa 2

Teisipäeval sõitsin linna, et käia vestlusel, mis tagantjärele oli mõttetu reis ning tänaseks selgus, et see on sisuliselt uksest ukseni müügitöö ning ma surusin neil kätt ja soovisin edu. Aga kuna kell oli vähe ja ilm oli ilus, siis tegin jällegi tuuri linna peal. Seekord kavatsesin üles otsida Eureka Skydecki, mis asub teisel pool jõge ning sealpool ma polnud käinud veel. Enne tegin väikse sushi ning läksin Skydecki otsima. Muidugi ei leidnud seda kohe, kuigi see oli kõige kõrgem maja. Punane ja roheline ka polnud, lihtsalt ühtegi silti polnud. Küsisin isegi ühelt kullerilt ja tema, selle asemel, et maja näidata, seletas, et mine sealt ja sealt.

Aga kohale ma jõudsin. Ma ei teadnud midagi sellest Eureka Skydeckist, aga ma oletasin, et see on ilmselt mingi katus, kus peal saab ehk jalutada ja hea vaade linnale. Eksisin. See on kõrguselt teine hoone Austraalias. Pilet ülemisele 88. korrusele oli soolane ja veel soolasem oli klaasist põrandal pildistamine ja pilt ise, aga kus ma siis sain käimata jätta. Tegin hunniku pilte ja katsetasin oma uut seebikat ning polnud pahad tulemused. Lõustakas on pildid nagunii vähendatud, kuid originaalis on päris kenad, seebika kohta.

Mõningaid fakte:
1) Eureka Skydeck on lõunapoolkera kõige kõrgem avalik vaatluskoht.
2) Maja on 297,3 meetrit kõrge.
3) Lift liigub kiirusega 9 m/s.
4) Maksumus umbes 500 miljonit AUD.
5) Maja tipp võib kõikuda kuni 600 mm ja 90. ning 91 korrusel on kaks 300,000 liitrist veepaaki, mis aitavad maja stabiliseerida.

Pärast tornis käimist võtsin suuna linna peale ja märkasin, et mingi paljas mees võimleb tänaval rahvale. Lähemalt vaadates selgus, et asi on võimlemisest kaugel. Ma tegin ühe video ka selle kohta, mille töötlemisega läheb aega ja üleslaadmisega veel rohkem. Ütleme nii, et mõned painded panid mind ebamugavalt tundma.

Liikusin edasi Federation Square'ile ja üks kena piiga tuli pakkus mulle flaier ja võitis hea esineja nimega Adam Ethan Crow. Pilet oli vaid 10 taala tavalise 20 asemel ja mõtlesin, et miks siis mitte. Ostsin poest nelipaki Southern Comforti ja läksin oma lemmikparki Flagstaffi pingile õhtupäikest võtma kajakate keskel. Kell 19 oli show ja asus väga põranda all väikses klubis. Nagu selgus toimuvad seal maalused reivid, kuhu peaks isegi minema. Koht oli küll ehtne maalune urgas. Igatahes show oli äge, ma naersin ribadeks ennast. Mees rääkis oma elust, alkoholist, vägivaldsest isast, naistest ja preestritest läbi sellise roosa prisma, et isegi kõige julmem pilt tema elust oli naljakas.

Uurisin ka, mida eesti piigad teevad ja nad oli parajasti linna peal ning istusime ühel suvalisel pingil ja ajasime juttu Heleni ja Katiga. Viimasest bussist Werribees olin ma nagunii maha jäänud juba ja seega ootas mind 4km jalutamist rongijaamast koju igal juhul olenemata sellest, mis kellase rongiga ma bussijaama jõuan. Vähemalt oli kaks kena piigat rongis. Muusika ja SC saatel jõudsin pool kaks öösel koju.

Öine Melbourne (klikkides avaneb korralik pilt):

Reivivad eestlased

Reede 15.04

Käisin Altona rannas ja linna peal. Tuul, külm ja tühi koht. Vedelesin küll rannas veidi, aga ilmselgelt on hooaeg läbi.

Laupäev 16.04

Hommikul saabus Raido, kes sõitis reedel Sydneyst Melbourne'i. Reede õhtul jõudis õnnelikult oma sugulaste juurde ja laupäeva hommikul sõitis minu juurde. Muidugi oli meie vahel terve Melbourne ehk umbes 73km. Igastahes saime kallistastud ja surutud ning võtsime suuna Torquay randa, kuna ilm oli sel hetkel veel ilus. Raits muidugi hädaldas, et 20 kraadi pole ikka soe temale. Ma ütlesin selle peale, et ta on ikka lahjaks jäänud kui külma kardab. Torquays käisime ookeanis ujumas ning külm tuul peletas meid eemale. Mõtlesime siis, et üritasime minna golfi mängima. Astusime kohalikku klubisse sisse ja meile öeldi, et 2-3 tunni pärast saate, kuid surfaripüksid ei ole lubatud ning kraega särk on kohustuslik. Teist korda me ei küsinud ja sõitsime tagasi Werribeesse.

Kuna olin just kohalikest golfiradadest mööda sõitnud, siis mõetlesime, et lähme siia. Sõitsime minu juurest läbi ja võtsin vajalikud asjad kaasa, kuna õhtul/öösel oli plaanis linna reivile minna. Raits polnud ju tükk aega head kraami kuulnud ja juhuslikult oli Danny Byrd esinemas. Tehtud-mõeldud!

Werribee golfiklubi oli palju mõistlikum, kuid ka natuke kallim kui teised rajad, kus Raits oli mänginud. Maksime 64 taala 9 raja eest, kuna 3 tunni pärast läks pimedaks. siis enam ei lubatud täis ringi mängida. Minule oli see esimene kord golfi suurel väljakul taguda. Norras sain driving range'is harjutada lööke eelmisel ja üleeelmisel suvel ning greenil mängida on nagu minigolf. Raits on muidu lööjamees juba ja õpetas mindki. Ma sain keha asendi ja liikumise enamvähem õigeks, kuigi jalg ei tahtnud paigal püsida. Sain päris palju targemaks ja osavamaks ning ma usun, et kindlasti tahan veel golfi mängida. Raits ütles ka, et alates esimesest kuni viimase auguni oli areng märgatav.

Pärast golfi sõitsime autoga Raitsi sugulaste juurde, et seal linna peole minna. Tema tädi ja onu olid kodus ning enne meid linna peale pidutsema ei lastud kuni söönud olime. Tädi oli teinue meile nuudleid, kana ja kastet ning saime juua päris õiget keefiri! Kuna pidu kestis ametlikul kella 7 hommikul, siis oli see hea algus. Kõhud täis läksime rongiga linna. Rongijaamas saime ühe usuhlluga rääkida ja harisime teda natukene Eesti religiooni kohapealt ehk siis vana hea nali, et me oleme paganad. Linna oli ligi tund sõita rongiga, kuna peatusi oli palju. Linnas käisime "bottleshopis" ja võtsime 8 paki Woodstocki, kuna Southern Comforti polnud, mida ma oleks tahtnud Raitsile pakkuda. Woodstock kotis läksime Flagstaffi parki ning istusime ja ajasime tavalist näiteringi nilbust kuuvalgel ja opossumite seltsis.

Pidime ka kohtuma kahe eesti piigaga, kellega ma olin eelmisel õhtul kokku leppinud, et saame kokku. Lõpuks selgus, et neid on neli kambas koos ühe kutiga, kes tahab samale reivile minna, kuid kolm piigat tahtsid mingile koledale klubipeole minna. Meid see ei heidutanud muidugi, vaid jäime kindlaks endale. Nemad neljakesi läksid üldse teise linna otsa peole ja me Raitsiga lihtsalt ei viitsinud sinna minna, et neile tere öelda. Läks tunnike mööda ja helistasid, et klubis on täismaja ja nad sisse ei saanudki ning et nad tulevad meie juurde parki. Lõpuks saimegi nelja eestlasega kokku ja vahetasime viisakusi ning siis läksid piigad uuele katsele klubi leida ning mehed läksid reivile All City Bassi.

Klubi oli suhteliselt pisike, aga eesti mehe väitele oligi Melbourne'is see probleem, et inimesed ei kuula drum&bassi eriti. Kohalikud vähemalt mitte, aga välismaalased küll. Imelikud kohalikud sellised, endal Shapeshifters ja üle mere Concord Dawn. Igatahes pidu oli pooleks dubstep ja drum&bass, aga suurem rõhk oli dubstepil, mis pärast 3 tunnist kuulamist ja kargamist väsitas ära. Danny Byrdi set oli muidugi väga hull, kuid seda oli ainult tunniks. Igatahes mul oli nägu kõrvuni ja Raitsil ka hea meel head muusikat kuulata. MC oleks võinud vait olla. Ei mäletagi, millal viimati sellisel mõnusal peol sai käidud. Lasershow oli üsna võimas. Kosheenil vist, aga seal olid teised põhjused, miks see mulle vägaväga meeldis. Peol olime vist kella viieni ja kuna rohkem dubsteppi lihtsalt kuulata ei jaksanud, siis läksime tegime väiksed söögid ja läksime rongi ootama. Esimene rong läks 7:36 ja otsustasin lõpuks ikka mõistlikuma valiku kasuks, et minna ka Raitsi tädi juurde, mitte enda juurde. Kell 9 hommikul jõudsime koju ja magama.

Kui lõpuks kahe paiku ärkasime, siis oli tädi meile kena kirja jätnud ning sooja toidu pliidile. Lisaks saime veel kodutehtud pasteeti, mida siin maal naljalt ei saagi. Sõime kõhud täis, vaatasime telekat natukene, surusime kätt ja läksime jällegi oma teed. Ma usun, et me veel kohtume!

Mul oli veel aega mõelda, et kas võtta ette reis Perthi koos Raitsiga või mitte, kuid otsustasin siiski Melli jääda veel. Katsun tuleval nädal aktiivsemalt töövarianti otsida ja siiski siia jääda. Sain ka teada, et siinkandis on umbes 20-30 eestlast ning nad korraldavad vähemalt Emadpäeval Eesti majas mingi koosviibimise. Piigad pidid pühapäeval linna peale minema ja töökuulutusi vaatama minema. Mõtlesin, et liituks ka nendega, aga nad oli päeva otsa ilmselt taastumas. Käisin tiiru Melli linna peal, võtsin ühe sushi ja sõitsin koju. Viimasele bussile jõudsin õnneks ja igatahes nüüd teab üks india bussijuht mis ja kus Eesti on.

Böö nädal

Böö nädal, sest lastel on koolivaheaeg ja kuna ma siin olen, siis nad üritavad igal hetkel mind jalkat või midagi mängima meelitada. Õpetasin Piperile kaardimänge üks õhtu. Nüüd ta oskab hiina ja vene turakat mängida. Kahjuks polnud tal mulle midagi õpetada, mida ma ei teadnud. Mängisime nokkadega ka umbes sellist mängu nagu meil on Eestimaa. Loomulikult sain pähe, sest küsimused olid Austraalia kohta, mis siis, et lastevariant. Hommikuti olen nokkadele pannkooke teinud, nii et nad on mul suured sõbrad. Pisike Matilda ainult minu peale loodabki kui mängida või pannkooke soovib, sest teised väga ei hooli temast. Ühel päeval mängisime Black Opsi ja sain kuueaastaselt pähe :(

Esmaspäeval käisin linnas ja sain oma kohaliku pangakonto ja -kaardi ning internetpanga andmed. Kuigi sellel kaardil polnud midagi, see vähemalt töötas. Swedbank imeb lurinal. Mingil veidral põhjusel ei saanud ei krediit- ega deebetkaardiga maksta ega raha välja võtta. Kirjutasin siis panka kirja selle küsimusega ja tunde hiljem tuli pakkumine võtta laenu. Selle peale saatsin teise kirja veel ning siis öeldi, et nemad ei oska midagi teha. Kolmapäeval õnneks kõik toimis jälle. kurat teab. Kõik töölubajad ei vastanud midagi. Hea mees, kes lubabki? Siin maal on ikka lubajaid rohkem kui tegijaid kuni eestlased tulid. Käisin ka Eesti Majas, aga seal oli vaid silt, et pühapäeval on Õnne 13.

Teisipäeval sadas. Ei saanud toast väljagi. Mellis uputas ka kuuldavasti. Mitte nagu Tartus küll, aga natuke vähem. Siinkohale tervitan tartlasi/maakaid!

Kolmapäeval käisin kohalikus Solarises ja kinos Sucker Punchi vaatamas. Peab tunnistama, et midagi jäi ikkagi puudu, kuigi visuaalselt oli see ikka võimas. Eriti draakonistseen. Õhtul rääkisin Raitsiga ja ta tuleb laupäeval Melbourne'i ja siis olenevalt ilmast oleme rannas või rannas. Hästi läheb, siis peaks kaks eesti piigat ka meiega liituma.

Neljapäeval tegin rattaga umbes 30 km tiiru mööda metsi. Leidsin mingi mõisa, golfirajad ja loomaaia. Tunne kodukanti reist jällegi. Kõik sai alguse sellest, kui vaatasin Google Earthist, et kus ma siis täpselt olen. Werribee Park ja Werribee Mansion on need kohad, kuhu ma oma otsaga jõudsin, loomaaeda enam ei jõudnud. Paistis, et saab rattaga ära käia ja läksingi. Pole kaks kuud niimoodi minna andnud ja päris läbi võttis pärast sõitu. Jalg on enamvähem hetkel. Äkki saab nädalavahetusel palligi mängida. Vähemalt randa peaks saama ja kui Raitsi auto vastu peab, siis saame äkki Great Ocean Roadil ära käia.

Igatahes ma vedasin endaga kihla (jälle), et kui reedeks midagi kindlamat ei selgu, kui et "me võtame ühendust", siis lähen Raitsiga Perthi. Seal soojem ja vabalt saab mingit ajuvaba töö teha. Nii nad räägivad vähemalt. Pealegi on koos lõbusam.

Ajaa, suvalise tüdruku pilt: