Böö nädal, sest lastel on koolivaheaeg ja kuna ma siin olen, siis nad üritavad igal hetkel mind jalkat või midagi mängima meelitada. Õpetasin Piperile kaardimänge üks õhtu. Nüüd ta oskab hiina ja vene turakat mängida. Kahjuks polnud tal mulle midagi õpetada, mida ma ei teadnud. Mängisime nokkadega ka umbes sellist mängu nagu meil on Eestimaa. Loomulikult sain pähe, sest küsimused olid Austraalia kohta, mis siis, et lastevariant. Hommikuti olen nokkadele pannkooke teinud, nii et nad on mul suured sõbrad. Pisike Matilda ainult minu peale loodabki kui mängida või pannkooke soovib, sest teised väga ei hooli temast. Ühel päeval mängisime Black Opsi ja sain kuueaastaselt pähe :(
Esmaspäeval käisin linnas ja sain oma kohaliku pangakonto ja -kaardi ning internetpanga andmed. Kuigi sellel kaardil polnud midagi, see vähemalt töötas. Swedbank imeb lurinal. Mingil veidral põhjusel ei saanud ei krediit- ega deebetkaardiga maksta ega raha välja võtta. Kirjutasin siis panka kirja selle küsimusega ja tunde hiljem tuli pakkumine võtta laenu. Selle peale saatsin teise kirja veel ning siis öeldi, et nemad ei oska midagi teha. Kolmapäeval õnneks kõik toimis jälle. kurat teab. Kõik töölubajad ei vastanud midagi. Hea mees, kes lubabki? Siin maal on ikka lubajaid rohkem kui tegijaid kuni eestlased tulid. Käisin ka Eesti Majas, aga seal oli vaid silt, et pühapäeval on Õnne 13.
Teisipäeval sadas. Ei saanud toast väljagi. Mellis uputas ka kuuldavasti. Mitte nagu Tartus küll, aga natuke vähem. Siinkohale tervitan tartlasi/maakaid!
Kolmapäeval käisin kohalikus Solarises ja kinos Sucker Punchi vaatamas. Peab tunnistama, et midagi jäi ikkagi puudu, kuigi visuaalselt oli see ikka võimas. Eriti draakonistseen. Õhtul rääkisin Raitsiga ja ta tuleb laupäeval Melbourne'i ja siis olenevalt ilmast oleme rannas või rannas. Hästi läheb, siis peaks kaks eesti piigat ka meiega liituma.
Neljapäeval tegin rattaga umbes 30 km tiiru mööda metsi. Leidsin mingi mõisa, golfirajad ja loomaaia. Tunne kodukanti reist jällegi. Kõik sai alguse sellest, kui vaatasin Google Earthist, et kus ma siis täpselt olen. Werribee Park ja Werribee Mansion on need kohad, kuhu ma oma otsaga jõudsin, loomaaeda enam ei jõudnud. Paistis, et saab rattaga ära käia ja läksingi. Pole kaks kuud niimoodi minna andnud ja päris läbi võttis pärast sõitu. Jalg on enamvähem hetkel. Äkki saab nädalavahetusel palligi mängida. Vähemalt randa peaks saama ja kui Raitsi auto vastu peab, siis saame äkki Great Ocean Roadil ära käia.
Igatahes ma vedasin endaga kihla (jälle), et kui reedeks midagi kindlamat ei selgu, kui et "me võtame ühendust", siis lähen Raitsiga Perthi. Seal soojem ja vabalt saab mingit ajuvaba töö teha. Nii nad räägivad vähemalt. Pealegi on koos lõbusam.
Ajaa, suvalise tüdruku pilt:
lõpp hea kõik hea
ReplyDelete